Viimased 24 aastat on üks vähetõenäolise edulooga multikas aidanud fännidel hulluks ajava maailma üle rõõmsalt naerda. Neljapäeva varahommikul said fännid taas pärast üheksa kuu pikkust ootamist lõpuks näha, kuidas ­«South Park» suudab kogu koroonapandeemia ja -paanika pea peale pöörata.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimased 24 aastat on üks vähetõenäolise edulooga multikas aidanud fännidel hulluks ajava maailma üle rõõmsalt naerda. Neljapäeva varahommikul said fännid taas pärast üheksa kuu pikkust ootamist lõpuks näha, kuidas ­«South Park» suudab kogu koroonapandeemia ja -paanika pea peale pöörata.

«Tundub, et meie katsed saadet eetrist maha saada ei ole õnnestunud.»

Niimoodi kommenteerisid «South Parki» loojad Matt Stone ja Trey Parker umbes ­aasta tagasi uudist, et ­täiskasvanute multifilmi lepingut ­pikendati veel 26. hooajani. Muu hulgas tähendas see, et umbes kuu aega hiljem linastus Comedy Centrali kanalis korduvalt ühiskonna tundlikkuse, hea ­maitse ja huumori piire kombanud sarja 300. osa ning kolmapäeval alanud 24. hooaja avaosa ei jäta kahtlusevarjugi, et jabura huumori ja ühiskondlike kommentaaride hoog ei hakka veel niipea raugema.

Tunniajases pandeemia eriosas avastab ühe peategelase kanepikasvajatajast isa Randy, et kogu pandeemia sai alguse sellest, kui tema ja Miki Hiir oma viimase Hiina reisi jooksul alko- ja narkostuuporis kõigepealt nahkhiire ja seejärel pangoliniga orgiat pidasid. Paks, laisk ja isekas inimvihkaja Eric Cartman laulab reibast oodi sotsiaalsele distantseerumisele, hoiab inimesi kahemeetrise pulgaga endast eemal ja keeldub kooli minemast. Linna­rahvas käib ringi, näol «lõuamähkmed», kuna maski õigesti kandmine oleks ju täielik moekuritegu. Eelmistes ­hooaegades Donald Trumpi võrdkujuna USA presidendiks saanud Mr Garrison laseb pandeemia ­lainel liugu, kuna see aitab tal ­täita oma valimislubadust tappa kõik mehhiklased, ning saadab ­ropult kukele kõik pandeemiat haldavad agentuurid. Vahepeal tekib lootus, et Randy sperma on kauaoodatud koroonaravi, kuid paraku kasvavad kõigil, kes seda koos kanepiga sisse suitsetasid (sest et kuidas muudmoodi ­«South Park» sellist asja lahendaks), vuntsid. Pärast kõigi lootuste hävitamist leegiheitjaga ärgitab president Garrison kõiki hääletama, kuna ees seisavad ­tähtsad valimised. Kogu selle ogaruse keskel tahavad peategelased lihtsalt normaalset elu ja mänguasjapoodi ning kogu seeria on täis eneseiroonilisi torkeid ka pandeemia eriosa kui lapsikuse tipu pihta.

Fantaasiamaailm, mis «South Parki» tänaseks ilmunud 308 osa sisse mahub, on uskumatu. Läbi ­aegade on nende kollektiivne vaim toonud ekraanidele nii rääkiva jõulujunni Mr Hankey, geipaari Saddam Hussein ja Saatan, kliimamuutuste metafoorina toimiva olendi Inimkarusiga, kelle eest superkangelase keepi kandev Al Gore inimkonda hoiatab, Kuule serenaadi laulvad peenised, pannud USA presidendivalimistel debateerima klistiiripumba ja junnivõileiva ja ehitanud üles kogu jõuluosa fookusega armsatel metsloomadel, kes plaanivad verist orgiat, et kutsuda esile Antikristus. Parafraseerides klassikuid, on Varro Vooglaiu geiseksile mõtlemise sagedus selle kõrval morsipidu.