«Raske oleks leida midagi, mis oleks nii paljude inimeste elusid paremaks teinud»

Täna pealelõunal teatas Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut, et selle aasta meditsiini- või füsioloogia Nobeli preemia laureaadid on C hepatiidi viiruse avastajad Harvey J. Alter, Michael Houghton ja Charles M. Rice. FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Täna pealelõunal teatas Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut, et selle aasta meditsiini- või füsioloogia Nobeli preemia laureaadid on C-hepatiidi viiruse avastajad Harvey J. Alter, Michael Houghton ja Charles M. Rice.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nagu tõdes preemia välja andmisel kõnelenud Nobeli komitee peasekretär Thomas Perlman, on seekordne meditsiinipreemia küll varasematega võrreldes lihtsamini mõistetav, kuid samas on raske leida midagi, mille tulemusel oleks nii paljude inimeste elu reaalselt paremaks muutunud. Näiteks tõi Karolinska instituudi professor Gunilla Karlsson-Hedestam välja, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kannatab haiguse käes aastas umbes 70 miljonit inimest, kellest sureb 400 000. Samas on haigus tõenäoselt tugevalt alaraporteeritud.

C-hepatiit on enamasti vereülekannete teel leviv progressiivne haigus, mis hävitab aastate jooksul haigestunud inimese maksa. Esimesed märgid selle olemasolust pärinesidki vereülekandeid saanud patsientidelt või neilt, kes olid saanud vereseerumi põhjal loodud ravipreparaate. 1960ndate lõpuks oli juba teada, üks vereülekannetega leviv viirus, millele anti lõpuks nimeks B-hepatiit. Ometigi ei suutnud see seletada kõiki haigestumisi.

Asja asuski asja uurima USA Riiklike Terviseinstituutide teadlane Harvey J. Alter, kes testis süstemaatiliselt kõiki võimalikke haigustekitajaid ning tuli välja hüpoteesiga, et tegu peab olema viirusega.

05.10.2020 07.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto