Sisukord
Eesti
Tänane leht
06.10.2020
Eesti Turismifirmad ootavad reisileevendusi (6) Kaljulaid pakub OECD-le raskel ajal Eesti kogemust (13) «Võtsin tunni ajal amfetamiini välja ja tegin kõigi ees triipu» (1) Eesti lühiuudised Lasnamäele rajatakse Tondiraba hiigelpark (1) Külamehed võtsid labidad kätte ja hankisid kiire interneti (20) Pilk taevasse: öötaevas särab aastakümnete vägevaim vaade Marsile Majandus Majanduse lühiuudised Graafik ⟩ Euroopa Keskpank kaalub, milline peaks olema hinnatõus Kodus töötamine viis tee hinna lakke USA kuulsuste mänedžer jäi Eesti krüptofirmaga jänni Välismaa Välismaa lühiuudised Insta 10 ⟩ Klantspildiäpp Instagram kasvab aktivistide kantsiks «Raske oleks leida midagi, mis oleks nii paljude inimeste elusid paremaks teinud» Arvamus Juhtkiri ⟩ Lennujuhist minister (2) Marek Strandberg: et elektriautogambiit oleks täiuslik, vajame maksuohverdust (6) Julia Laffranque: Estonia hukk ja õigus tõele (33) Lugejakiri: põhjendamatu koroonahirm (1) Jaak Jõerüüt: mida teha Valgevenega, koroonahirmuga ja eesti keelega? (18) Ivari Ilja: kas Eesti saab endale kunagi ooperiteatri? (2) Svetlana Skrebneva: põlevkivitööstus vajab uut hingamist REGIONAALARENG ⟩ Kaja Sõstra ja Eveli Voolens: kaugtöö tegemine on aina kasvav trend (2) Andi Hektor: üks protsent käes. Kuidas edasi? (2) REGIONAALARENG ⟩ Antti Roose: teie teenistuses, kodust ja kaugelt REGIONAALARENG ⟩ Jaanus Mark: kui lähedal on kaugtöö? Fookus REGIONAALARENG ⟩ Kaja Sõstra ja Eveli Voolens: kaugtöö tegemine on aina kasvav trend (2) REGIONAALARENG ⟩ Antti Roose: teie teenistuses, kodust ja kaugelt REGIONAALARENG ⟩ «Kaugtöö on 2030. aastal Kagu-Eesti suurim tööandja» REGIONAALARENG ⟩ Jaanus Mark: kui lähedal on kaugtöö? REGIONAALARENG ⟩ Kaire Holts: virtuaaltöö kolib koju Kultuur Kummardus Georg Otsale Kultuur lühidalt Semperi ja Ojasoo tööd tunnustati Austrias Arvustus ⟩ Naeruvääristatud vanadusnõtrus (3) Arvustus ⟩ Meil alkohol aitab elada, võita! (1) Sport Postimehe pingerida ⟩ Millistelt lähtekohtadelt stardivad Eesti korvpalliklubid? Spordi lühiuudised Vlasi Sinjavski: euromängult on hea koondisse tulla Latvala tunnistas, et tema suur karjäär on ilmselt läbi Tervis Tervise lühiuudised Kirurg räägib, millised traumajuhtumid põhjustavad Eestis enim surmasid Teadus «Raske oleks leida midagi, mis oleks nii paljude inimeste elusid paremaks teinud» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pilk taevasse: öötaevas särab aastakümnete vägevaim vaade Marsile

5 min lugemist
  • Tänavu on Marsi vastasseis Eestist vaadeldes viimaste kümnendite optimaalsem.
  • Marsi lähemaks uurimiseks tasub kindlasti kasutada teleskoopi.
Värvifoto Marsist, mille pildistas Rosetta nimeline uurimissond 2007. aastal. All servas paistab planeedi lõunapoolne polaarmüts ning üleval õhukesed pilved põhjapooluse kohal. FOTO: ESA & MPS for OSIRIS Team MPS/UPD/LAM/IAA/RSSD/INTA/UPM/DASP/IDA

Viimastel selgetel õhtutel on paljud kindlasti märganud idataevas üht heledat punakat tähte, mis näeb esmapilgul välja kui mobiilimasti tuli. Tegemist pole aga mitte mõne heledama tähe, vaid planeet Marsiga, mille eelseisev vastasseis tõotab tulla Eesti vaatlejate jaoks aastakümnete vägevaim.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui enamuse ajast on Rooma sõjajumala järgi nime saanud Marss meie jaoks päevases taevas nähtamatu või ripub tagasihoidliku punaka tähena madalal horisondil, on ta viimastel kuudel asunud öötaevas üha kõrgemaid kaari tegema. Ka tema heledus on nüüdseks selline, et teistest taevakehadest saavad talle selles osas vastu vaid Päike, Kuu ja Veenus. Heleduse ja nähtavuse kasvu taga peitub eelseisev sündmus, mida astronoomias tuntakse vastasseisuna ning mis Marsi puhul toimub iga kahe aasta ja mõne nädala tagant. Kusjuures punase planeedi vastasseisud erinevad üksteisest nagu öö ja päev, seda eriti Eestis asuva vaatleja jaoks.

Vastasseisuks või võõrapäraselt ka opositsiooniks nimetatud sündmus tähistab hetke, mil Päike, Maa ja sellest kaugemal tiirlev planeet asuvad ühel joonel. Maa pealt vaadates tähendab see seda, et planeet asub meie taevas Päikesest 180 kraadi teisel pool. Näiteks kui südaöösel (suveajal umbes kell pool kaks) võime ette kujutada, et Päike asub mitukümmend kraadi põhjahorisondi taga, siis parasjagu vastasseisus asuv planeet paistab samal ajal mitukümmend kraadi lõunahorisondi kohal. Nii saavad meile erinevatel aegadel paista kõik Maast kaugemal tiirlevad planeedid ehk Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Marss. Kusjuures neist viimane on selles nimekirjas erandlik, kuna erinevalt iga-aastasest vastasseisudest teiste loetletud planeetidega, näeme me Marssi öises lõunataevas kord kahe aasta ja mõne nädala tagant.

05.10.2020 07.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto