Kirurg räägib, millised traumajuhtumid põhjustavad Eestis enim surmasid

«Lisaks surmadele põhjustavad traumad tihti ka invaliidistumist või psühholoogilisi häireid, millel on tohutu sotsiaalne ja majanduslik mõju,» nendib nendib dr Sten Saar. FOTO: Shutterstock

Viimastel aastatel satub raske traumaga patsiente haiglasse kõige enam kõrgelt kukkumise tagajärjel. «Kõrgusest kukkumise põhjused on väga erinevad, näiteks alkoholijoobes rõdudelt või akendest kukkumised, kõrgusest allahüppamised suitsiidi eesmärgil, tööõnnetused ehitusel jne,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse üldkirurg Sten Saar.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Saar kaitses septembris Tartu Ülikoolis doktoritöö «Raske trauma epidemioloogia Eestis», juhendajateks prof Peep Talving ja prof Urmas Lepner, olles keskendunud raskelt vigastatud patsientide uurimisele.

«Õnnetus võib juhtuda igas vanuses ning väga tihti on see seotud noorte inimestega. Õnnetusjuhtumid on vanusegrupis 1–44 aastat peamine surmapõhjus,» ütleb dr Saar. «Väga murettekitav oli leid, et trauma tõttu hukkunutest 51 protsendil esines surmahetkel alkoholi­joove.»

Traumasurmadest ligikaudu 72 protsendil juhtudest sureb kannatanu sündmuskohal vigastustesse. Saare sõnul tõestab see, et kõige enam elusid saab päästa ennetusmeetmetega.

Doktoritöö eesmärk oli hinnata raskelt vigastatud patsientide demograafilisi andmeid ja ravi tulemusi ning võrrelda neid Eesti traumakeskuste, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahel, väliskeskustega, muutusi ajas pärast taasiseseisvumist ning vigastuste mustreid. Saare sõnul puudusid Eestis varem raskelt vigastatud patsientidele keskendunud uuringud, säärased andmed on aga üliolulised traumasüsteemi jätkuvaks arendamiseks. Esimese uuringuga alustati 2014. aastal.

05.10.2020 07.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto