Martin Raude: kohtuniku maailmavaade jäägu saladuseks

FOTO: Karen Härms

Kuidas suhtuda poliitikute kohati pead tõstvasse soovi ka riigikohtunikke maailmavaate järgi valida, kirjutab advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Raude.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ameerika Ühendriikides toimus terav debatt Ruth Bader Ginsburgi asemele uue ülemkohtu liikme valimise teemal. Vaieldi nii selle üle, kes peaks uue kohtuniku ametisse nimetama, kui ka selle üle, kes peaks uus kohtunik olema. Kaks aastat tagasi vaieldi Brett Kavanaugh’ sobivuse üle ülemkohtu liikmeks.

Osa ookeanitagustest aruteludest on jõudnud ka Eesti leheveergudele, kuid tunduvalt vähem on leidnud kajastamist, et nende kahe aasta jooksul on Eestis nimetatud ametisse seitse uut riigikohtu liiget. Viimati alles eelmisel nädalal. Millest selline erinevus?

Esiteks võib siinset väiksemat huvi kohtunike nimetamise vastu selgitada erinevustega kohtu liikmete leidmise süsteemides. Kui Eestis pakub riigikohtuniku kandidaadi välja riigikohtu esimees, kes on eelnevalt kuulanud ära teised riigikohtunikud ja kohtute haldamise nõukoja, siis Ameerikas pakub ülemkohtuniku kandidaadi välja president. Seega, kui riigikohtu liikme kandidaadid valitakse kohtusüsteemi sees, siis ülemkohtu liikme kandidaadid valib täitevvõim. Ülemkohtu liikme kandidaatide valik on niisiis juba eos poliitilise otsustuse ja arutelu küsimus.

06.10.2020 08.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto