Juhtkiri ⟩ Õigus pangakontole

  • Pangad on hakanud rahapesu kartuses kontosid sulgema
  • Siin tegutseva ettevõtja jaoks on pangakonto hädavajalik
  • Ülim hirm rahapesu ees pärsib majanduse toimimist
FOTO: Urmas Nemvalts

Rahapesuvastase võitlusega tegelemine ja sellega seotud järelevalve tõhustamine on igati tervitatav, kuid selle juures ei tohiks põhjendamatult karistada ettevõtlikke inimesi, kes annavad Eesti majandusele päevast päeva lisandväärtust. Samuti ei saa taganeda avatud ja vaba turumajanduse põhimõtetest, mille hulka kuulub ka õigus omada pangakontot.

Kui ärimees on loonud Eestisse ettevõtte, andnud kohalikele elanikele tööd ja oma parimas usus järginud seadusi, siis mõjub talle kahtlemata väga ebameeldivalt, kui ühel heal päeval sulgeb pank 24-tunnise etteteatamise järel tema firmale kuuluva pangakonto. Samuti ei mõju usaldust tekitavana, kui pank ei soostu seepeale oma otsust kommenteerima.

Samasuguseid juhtumeid esineb Eestis nii e-residentide omanduses olevate kui ka eestlastest ettevõtjate firmadega. Kohalike elanike kontode blokeerimine viitab sellele, et usaldamatus oma klientide suhtes on suur.

Tänase Postimehe majanduskülgedel kirjutame, et teadaolevalt on Eesti pangad nelja aasta jooksul sulgenud ligikaudu 40 000 pangakontot. Vaid murdosa nende kontode omanikest võis halvimal juhul kahtlustada ebaseaduslikes asjaajamistes. Seega on pangad üsnagi omavoliliselt otsustanud, kellel on õigus kontot omada ja kellel mitte.

Ettevõtte jaoks on arvelduskonto eluliselt tähtis ja kui see otsustatakse ilma mõjuva põhjuseta sulgeda, tähendaks see sellele firmale sisuliselt tegutsemise lõppu.

2

Peamine põhjus, miks pangad on firmade kontosid sulgenud, peitub soovis võidelda rahapesuga. Kahtlemata on see suur väljakutse kogu pangandusele, arvestades viimase aja rahapesuskandaale, mis on otseselt kahjustanud Eesti rahvusvahelist mainet. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et praeguse süsteemi järgi on pankadel väga suur vastutus rahapesu ärahoidmisel ja terrorismivastases võitluses. Nii on ka mõistetav, et pangad peavad iga ebamäärast ja kahtlase sisuga tehingut võtma täie tõsidusega. Küsimus on aga selles, kui kaugele võivad nad oma otsustes minna, et ei tekiks soovitule vastupidine efekt.

Liigsed piirangud pärsivad majandustegevust ja tõrjuvad investoreid eemale, samuti jääb Eesti majandusse arvestatav hulk raha tulemata. Panga ülesanne peaks ikkagi olema korraldada raha liikumine niimoodi, et see tooks kaasa suurema majanduskasvu. Ettevõtte jaoks on arvelduskonto eluliselt tähtis ja kui see otsustatakse ilma mõjuva põhjuseta sulgeda, tähendaks see sellele firmale sisuliselt tegutsemise lõppu. Sellised jõulised sammud aga ei tee meie palju reklaamitud vabale ja avatud majandusele au.

Riigikogus on algatatud eelnõu, millega hakatakse nimetatud probleemile vastust otsima. Raske on ette näha, kas eelnõu leiab parlamendis heakskiidu, kuid kiitust väärib asjaolu, et niivõrd rangele asjaajamiskultuurile ja pankade monopoolsele otsustusõigusele soovitakse selge piir tõmmata.

Ühe lahendusena on mõistlik muuta rõhuasetust rahapesu vastu võitlemisel niimoodi, et kahtlaste tehingute kontrollimine jääks finantsinspektsioonide ja andmebüroode teha. Nii ei jää ühele poolele ainuisikuliselt «jaga ja valitse»-positsiooni ning kohalik ettevõtlus ei saaks asjatult karistada.

06.10.2020 08.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto