Lihaveisekasvatajate tulevik tundub tume

Ühtset head õpetust, kuidas lihaveisekasvatust praegu korraldada, ei ole kellelgi. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kevad algas edutu vasikamüügi ja poole võrra langenud lihamüügiga. Kogu lootus jäi sügisele, mis pole siiani soovitud kindlust toonud. Vastupidi, ebakindlust lisab riigi otsus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lelles lihaveiseid kasvatava Lelle Põllumajanduse Osaühingu (POÜ) juhatuse liige Eha Annikov ütles, et veistest saadav tulu tuleb valdavalt võõrutatud vasikate ja puhtatõuliste noorloomade müügist, mis toimub tavaliselt kaks korda aastas: kevadel enne karjatamise algust ja oktoobris-novembris pärast karjatamise lõppu.

Kevadel vähendas koroonakriis loomade müügi tulu. Kogumiskeskusesse viidud loomad jäid sinna kauemaks, kui pidid, sest piirid suleti. Piirangute lõppedes küll piirid avanesid, kuid paljud kokkulepped ostjatega olid aegunud. „Vaid kolmandiku loomadest saime müüdud raha eest, mis oli kokku lepitud. Ülejäänud läksid teistesse riikidesse ja teise hinnaga, muidugi ikka odavamaga,” lausus ta.

Kindlust ei ole

Nii jäi kevadel suur osa loodetust tulust saamata, kuid tegevust jätkati siiski samas mahus, lootes helgemale sügisele. Loodus andis kõike heldelt ja osaühingu peaaegu 400pealine lihaveiste kari sai kosuda rikkaliku taimekasvuga rohumaadel, ka paaritumised toimusid farmis kavandatud mahus.

„Oleme ekstensiivne tootja, kelle loomad kasvavad vaid rohusööda peal,” täpsustas Annikov. Selliselt on toimetatud üle kümne aasta ja vasikamüük on läinud hästi. On saadud investeerida hoonetesse ja tehnikasse. Kuid koroona muutis kõike. „Järsku ei taheta enam vasikaid, lihaloomade kokkusostuhinnad on langenud, mingit kindlust enam pole,” nentis Annikov.

07.10.2020 09.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto