Hooldamata vihmaveesüsteem kaotab mõtte

Prahi ­kogunemine vihmaveerenni võib lõppeda ebameeldivate ja kulukate tagajärgedega. FOTO: OÜ Vihmaveerennid

Lehed langevad, peagi on külmad käes. Suurema lehesaju järel ja enne krõbedaid miinuskraade on parim aeg üle vaadata ja vajadusel puhastada hoonete vihmaveesüsteemid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui see töö tegemata jätta, võib rennidesse koguneda suur hulk lehti, oksi, huumust, sammalt ja muud soovimatut kraami, vesi ei pääse voolama, raskus rikub kinnitusi, rennid külmuvad lõhki. Kahjustatud võivad saada fassaad, katusekonstruktsioonid, räästakastid. Lekete tagajärjel hakkab mädanema puit ja hallitama seinad.

Kaks korda aastas

Vihmaveesüsteemide puhtust soovitatakse kontrollida kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kui lumesula ajal on rennis takistus, ei pääse vesi katuselt ära, võib tungida katusekonstruktsioonideni ja neid tugevasti kahjustada. Kui aga sügisel jääb takistus eemaldamata, võivad ummistunud rennid talvel lõhki külmuda. Siis päästab teid ebameeldivustest ainult katkiste osade või kogu süsteemi väljavahetamine.

„Kui vesi jookseb pikka aega sinna, kuhu ei tohiks, näiteks paneelmaja seinale ja tungib kuskilt praost sissepoole, on korteri sein peagi ka seestpoolt niiske ja hallitama võib minna kasvõi aknalaud. Tihtipeale on pikalt pritsinud vesi kahjustanud fassaadi, olgu see siis puidust või krohvitud. Professionaalide poole pöördutakse paraku reeglina alles siis, kui häda tõsine. Kui vesi jookseb üle renni serva või pritsib seinale ja oma jõududega hakkama ei saa, küsitakse abi,” ütles liitevabade vihmaveerennide tootmise, paigalduse ja hooldamisega tegeleva osaühingu Vihmaveerennid juhatuse liige Simo Sarapuu.

07.10.2020 09.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto