Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
08.10.2020
Eesti Härma: kuni Eestis saab rääkida koroonakolletest, on tegelikult väga hea Lennukeelu käskkiri tühistati peaministri lennu pärast (6) Riigikonroll kritiseerib Eesti äridiplomaatiat Kavalad leiavad alati viisi: JOKK-skeemid aitavad alkoholimüügipiirangust hoiduda (22) Eesti lühiuudised Eesti kutsus oma Valgevene suursaadiku ajutiselt Tallinna E-rahvastikuregistris näeb sinu juurde elama registreerituid Viljandi poliitik ei pääsenud peksusüüdistusest (4) Majandus Veiko Veskimäe: hea projekt saab alati raha Majanduse lühiuudised Hinnalangus võib aasta lõpuks süveneda Välismaa Berliin sõdib kinnisvara­haide vastu Välismaa lühiuudised Lätis on koroonaviirusega nakatumine kaheksakordistunud Prantsuse kindral: Mali pole ainult meie mure Keemia-Nobeli pälvisid revolutsiooniliste geenikääride loojad (2) Arvamus Juhtkiri ⟩ Jokkis JOKKitajad (2) Kommentaar ⟩ Evelyn Kaldoja: minu debüüt EKRE kaitsjana (23) Maarja Vaino: kuidas reguleerida viha? (22) Edward Lucas: mustad õied mustas aias (10) Victoria Mõru: kriisiaeg töötab eralennunduse kasuks Veiko Vihuri: aus demokraatia austab rahvahääletusi (18) JULGEOLEK ⟩ Jaanika Puusalu: digiriik vajab digipädevuste restarti (4) Madli Vitismann: Estonia oli dokumentide järgi ookeanilaev (33) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: digielanik väärib digiriigilt maksimaalset Kultuur Luurajad ajaloo ja fantaasia vahel Erakordset silmailu pakkuv ajaviitefilm (1) «O2» on visuaalselt vaimustav maailmaklassi spioonifilm (3) Sport Ronaldot vägistamises süüdistav naine läks kohtus teisele katsele (2) Andreas Veerpalu kohtuistung Austrias lükkus edasi Karel Voolaid: ma ei saa ju minna väljakule ja mängijaid õlgadest raputada (3) Koroonapandeemia järgmine tahk: pealtvaatajad pelgavad spordisaali tulemist Spordi lühiuudised PM Sardiinias ⟩ Andrea Adamo MM-kalendrist ning Tänaku ja Hyundai tulevikust (1) Reis Ülendav reis lätlaste Ida-Virumaale Reisi lühiuudised Maa Elu Koprad paisutasid maisipõllule järve (1) Lihaveisekasvatajate tulevik tundub tume (1) Kriisikanad veetsid suve luksuses Parimaid mahetootjaid ühendab soov loodust säästa Hooldamata vihmaveesüsteem kaotab mõtte Suure osa maarahva joogivesi ei vasta nõuetele Mida on vaja orkaani tekkeks? Jõhvikaid võib korjata lume tulekuni Pisikesed peedid passivad hapendamiseks Taliküüslaugu võib juba mulda pista Hinnatud tordimeistri graafiku järgi sätitakse pulmakuupäevi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mida on vaja orkaani tekkeks?

2 min lugemist
Orkaan Delta 6. oktoobril Kariibi merel, kuid ta tugevnes hoogsalt.  FOTO: Satelliidipilt

2020. aasta orkaanihooaeg on Atlandil olnud hüperaktiivne. Viimati oli sarnane olukord 2005. aastal. Praegu on aktiivne orkaan Delta, mis ohustab USA lõunarannikut. Seetõttu teen juttu troopikatsüklonitest.

Madalrõhkkond tähendab ümbritsevast madalama rõhuga piirkonda. Tsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Kõige märkimisväärsemad on barokliinsed ehk parasvöötmelised ja troopilised (fronditud) tsüklonid.

Orkaan on troopikatsüklon, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s. Püsituul on arvestatud tavaliselt ühe minuti keskmisena, vahel ka küme minuti keskmisena. Tuulepuhangud võivad olla muidugi 10% või enamgi keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega vöönd võib-olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel, võib orkaani­tugevusega tuulte riba silma ümbruses olla ainult 10–30 km laiune.

Orkaani tekkeks on vaja sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26 °C ja selle paksus mitukümmend meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ja temperatuur langeks madalale. Orkaani tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ja troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Siis võib rünksajupilvede kogumist areneda pilveklaster (-kobar) ja seejärel troopiline madalrõhkkond, millel on suletud õhuringlus, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan.

Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5 °C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris –30 °C, sellest rääkisin hiljutises ilmajutus.

Intensiivsetes orkaanides on jälgitav silm. See on enamasti sümmeetriline pilvitu või vähese pilvisusega rahuliku ilmaga ala, mida ümbritsevad eriti võimsad rünksajupilved, nn silmasein. Miks silm tekib ja kuidas see saab püsiv olla, ei teata täpselt. Üks oluline tegur on ilmselt orkaani kohas asuv kõrgrõhkkond, mille keskmes paiknevad laskuvad õhuvoolud, need on seda tugevamad, mida intensiivsem on tsüklon. Oma osa võib olla ka tugeval tsentrifugaaljõul, sest see tekitab nn pesumasinaefekti, mille mõjul tõrjutakse veetilgad pilvedena keskmest eemale (siiski ei usu sellesse väga). Sel teemal jätkan teine kord.

Suvi on sel aastal ebatavaliselt jonnakas ega anna kuidagi alla: nädal algas päikeselise ilma ja 20kraadise soojusega. Järgnev öö tõi kohati, peamiselt Saaremaale, äikest. Kuigi praeguseks on ilm ­jahedamaks ja sajusemaks muutunud, ei ole öökülmast juttugi ja sarnane ilm jätkub. Võrdluseks: 5. oktoobril 2002 oli lumi maas!

Seotud lood
07.10.2020 09.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto