Mida on vaja orkaani tekkeks?

Orkaan Delta 6. oktoobril Kariibi merel, kuid ta tugevnes hoogsalt.  FOTO: Satelliidipilt

2020. aasta orkaanihooaeg on Atlandil olnud hüperaktiivne. Viimati oli sarnane olukord 2005. aastal. Praegu on aktiivne orkaan Delta, mis ohustab USA lõunarannikut. Seetõttu teen juttu troopikatsüklonitest.

Madalrõhkkond tähendab ümbritsevast madalama rõhuga piirkonda. Tsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Kõige märkimisväärsemad on barokliinsed ehk parasvöötmelised ja troopilised (fronditud) tsüklonid.

Orkaan on troopikatsüklon, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s. Püsituul on arvestatud tavaliselt ühe minuti keskmisena, vahel ka küme minuti keskmisena. Tuulepuhangud võivad olla muidugi 10% või enamgi keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega vöönd võib-olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel, võib orkaani­tugevusega tuulte riba silma ümbruses olla ainult 10–30 km laiune.

Orkaani tekkeks on vaja sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26 °C ja selle paksus mitukümmend meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ja temperatuur langeks madalale. Orkaani tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ja troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Siis võib rünksajupilvede kogumist areneda pilveklaster (-kobar) ja seejärel troopiline madalrõhkkond, millel on suletud õhuringlus, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan.

Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5 °C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris –30 °C, sellest rääkisin hiljutises ilmajutus.

Intensiivsetes orkaanides on jälgitav silm. See on enamasti sümmeetriline pilvitu või vähese pilvisusega rahuliku ilmaga ala, mida ümbritsevad eriti võimsad rünksajupilved, nn silmasein. Miks silm tekib ja kuidas see saab püsiv olla, ei teata täpselt. Üks oluline tegur on ilmselt orkaani kohas asuv kõrgrõhkkond, mille keskmes paiknevad laskuvad õhuvoolud, need on seda tugevamad, mida intensiivsem on tsüklon. Oma osa võib olla ka tugeval tsentrifugaaljõul, sest see tekitab nn pesumasinaefekti, mille mõjul tõrjutakse veetilgad pilvedena keskmest eemale (siiski ei usu sellesse väga). Sel teemal jätkan teine kord.

Suvi on sel aastal ebatavaliselt jonnakas ega anna kuidagi alla: nädal algas päikeselise ilma ja 20kraadise soojusega. Järgnev öö tõi kohati, peamiselt Saaremaale, äikest. Kuigi praeguseks on ilm ­jahedamaks ja sajusemaks muutunud, ei ole öökülmast juttugi ja sarnane ilm jätkub. Võrdluseks: 5. oktoobril 2002 oli lumi maas!

07.10.2020 09.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto