Koroonapandeemia järgmine tahk: pealtvaatajad pelgavad spordisaali tulemist

Olgu pealegi maskid ees, Rapla korvpallifännid elavad omadele endise kirega kaasa. FOTO: Siim Solman

«Ükski võistkond ei pea pikka aega vastu, kui publikumäär jääb 30 protsendile,» pealkirjastas Soome ajaleht Ilta-Sanomat sealse jäähokiklubi Pori Ässät tegevjuhi ahastava hüüu. Neil päevil teatati ka FC Barcelona jalgpalliklubi eelarve 100 miljoni euro suurusest august, millest osa moodustab saamata jääv piletitulu. Postimees uuris, kuidas on lood Eesti klubides.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Praegu kehtib siseruumides peetavatele üritustele 50-protsendilise täitumuse piirang. Selge on see, et mida suurema osa piletitulu klubi eelarvest moodustab, seda keerulisem on majandada, kui põhjusel või teisel – praegu mõistagi koroonaviiruse tõttu – publikuhulk äkitselt drastiliselt väheneb või tuleb sootuks pealtvaatajateta hakkama saada.

Eestis üldiselt ei moodusta piletitulu klubide eelarves märkimisväärset osa. Tuhandetes koguvad pealtvaatajaid vaid jalg-, korv- ja võrkpalli meeste rahvuskoondiste mängud, aga näiteks ka rallivõistlused ning kunagi, kui rohi veel roheline oli, ka suusatamine. Klubidest sai koroona tulekuga valusaima löögi korvpalli Kalev/Cramo, kellele toovad erinevate sarjade play-off-mängud kena kopika – lootus oli nii kaugele jõuda ka Ühisliigas. Kalevi president Toomas Linamäe mainis märtsikuus, et võib-olla tuleb halvemal juhul uksed üldse kinni panna.

07.10.2020 09.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto