Pealtnäha väga tublide naiste täiuslikes peredes toimub masendavaid asju. Rohkem on kuulda lugudest, kus mehed süüdi. Alati pole see tõsi. Siin on kolme Eesti mehe isiklik lugu. Kõik nad on silmast silma tuttavad, aga kuna avameelsus on ohtlik, jagan neid varjunimede all.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Naine ei taha – mitte kunagi!

«Meil on väga armas suhe ja me ei tülitse kunagi,» ütleb Aleksei hakatuseks. «Mu naine on parim naine, nii hea perenaine, ta on ideaalne.» Paar on kakskümmend aastat pealtnäha õnnelikus suhtes. Käiakse koos pereüritustel, puhkamas, tegeldakse lastega. Maja on särama löödud nagu prillikivi, naine ise samuti.

Ometi tunnistab Aleksei, et on juba aastaid sügavas masenduses ega suuda end mehena tunda. Sest naine ei taha teda – mitte kunagi! Algusest peale pole tahtnud. Kuidas te siis üldse suhtes olete? «Mina tahtsin, tema ütles jaa.»

Äkki naine ongi rahulikum? Ei, muidu on temperamentne. Äkki ta ei viitsi? Ei, muidu on ta küll väga sportlik. Väga heas vormis, oma vanuse kohta veel eriti.

Milles siis mure? Naine on lukus. Ta on üks tuhandetest hästi kasvatatud tublidest tüdrukutest. Lootusetult passiivseks treenitud ja talle on pähe taotud, milline «ideaalne naine» olema peab. Heal tüdrukul ei sobi ise seksi algatada. Ega ta mingi kiimaline naine ei ole?! Nii on see kestnud kogu elu. Aleksei pole kunagi tundnud ühtegi puudutust, mis väljendaks tema naise kirge või iha.

Masendav võib olla ka elu ultimaatumeid esitava, kõike kontrolliva või muul moel üksnes välisele fassaadile panustava naise kõrval. Millist kohutavat kahju see suhtele teeb? Aga mis aitaks? Loe edasi, saad teada.