Sisukord
AK
Tänane leht
10.10.2020
Eesti Uued liikursuurtükid Kõu muudavad sõjapidamist liikuvamaks (2) Globaalne testimisäpp sünnib Eesti osalusel Eesti lühiuudised Elutööpreemia pälvinud Laine Belovas: õpetaja ei ole vein, mis ajaga paremaks muutub Psühhiaater Jüri Ennet: alkoholism on Eesti riigi aeglane suitsiid (1) Riigisekretär kohtus Estonial hukkunute lähedaste esindajatega (1) Nõukogude Liit laguneb Jõhvis edasi Elevandid naudivad rikkalikke õhtusööke sügisandidest Majandus Kinnisvarafond müüb 20 miljoni eest uusi osakuid Tallinki tulevik tõotab tulla tume (3) Välismaa Kliimasoojenemine hoiab Siberi zombipõlengud talvelgi hõõgvel Leedulased valivad halbade variantide hulgast Välismaa lühiuudised Tänavune Nobel juhib tähelepanu miljonitele näljas elavatele inimestele (3) Valge Maja on koroonakaoses Arvamus Tõnu Esko: palun mulle personaalne vähiriski hinnang ja kõrvaltoimeta ravim! Salasõda: mis toimus filmi «O2» kaadritaguses maailmas? Soome rahudelegatsioon lahkus Tartust vastakate tunnetega Juhtkiri: ootamatu rahupreemia laureaat Karel Reisenbuk: Estonia laipadega valijaid ei kaubelda (14) NÄDALA LUGU ⟩ Mihkel Mutt: mask torkab ikka väga silma! (10) Jaan Kivistik: koroonapositiivne polegi hea olla (1) Pärandihoidja Margus Toomla «O2» ootab kinno Põhjamaine talent Teenitud preemia Kultuur Salasõda: mis toimus filmi «O2» kaadritaguses maailmas? Digikultuur. Küber/Kultuur VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Kaasaegse kunsti alkeemik Kristina Õllek: «Atlantised on juba meie ümber.» Sport Töökindel Hyundai polnud oma ülesannete kõrgusel Maailma ralliparemik kihutab Eestis ka tuleval aastal Priit Pulleritsu kolumn: öelge, kes tahab päriselt võita! AK Kanada eestlased ehitavad uue pesa Veiko Parming: kui eestlus suudab veel köita EKI keelekool: kus murded elavad? Tõnu Esko: palun mulle personaalne vähiriski hinnang ja kõrvaltoimeta ravim! Postimehe analüüs: teadus-Nobelid läksid kindla peale Rein Langi essee: kunstiga õiglust loomas (4) Sireenide kutsed Antarktika tühjuses: polaaruurija Enn Kaup kirjeldab Lõunamandri helimaailma Salasõda: mis toimus filmi «O2» kaadritaguses maailmas? Soome rahudelegatsioon lahkus Tartust vastakate tunnetega Digikultuur. Küber/Kultuur VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Kaasaegse kunsti alkeemik Kristina Õllek: «Atlantised on juba meie ümber.» Vikerkaar loeb. Kuidas käib seks sotsiaalmeedias? Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod (11) Nädala plaat: Eesti ballaadid tuhandete kilomeetrite tagant Aja Auk. Mees, kes leiutas 80ndad Kiire ja jõuline album Juurikas. Lehepuhur – geniaalne leiutis Arter Peeter Laurits: Eesti metsades lõõmab lõputu tulekahju! (7) Raskesse seisu sattunud hotellijuhid püüavad päästa, mida päästa annab Meretagused monoloogid Õudne elu ideaalse naisega (1) Kas vanaema kapis võib peituda püha graal? Mari Jürjens omaenese ilus ja veas Berliini müüri tagant Tallinna (1) Bocuse d`Or jõuab Tallinna. Mis see on? Porsche Taycan: tulevikust pärit elektriauto (1) Kiibimaailma gigant viib sammu lähemale tehisintellektile (2) Liisi Tui taaselustab vanade filmide naiselikkuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kus murded elavad?

2 min lugemist
Liis Ermus FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Keele Instituudi arhiivispetsialist Liis Ermus kirjutab murdekeele kogumisest Eestis.

Murdekeele kasutus hakkas Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kahanema, mõnel pool – näiteks keskmurde alal – kiiremini, mõnel pool – saartel ja Lõuna-Eestis – aeglasemalt. Tekkis vajadus veel säilinud keelekasutust talletada. 1920ndatel-30ndatel tegelesid murdekeele kogumisega Emakeele Seltsi stipendiaadid. 1947. aastal võtsid süstemaatilise kogumise töö üle Eesti Keele Instituudi (tol ajal Keele ja Kirjanduse Instituudi) keeleuurijad. Algul kirjutati sõnad ja pikemad jutud üles kuulmise järgi, 1956. aastal võeti kogumisretkele esimest korda kaasa ka magnetofonid. Koos murdesõnadega koguti ka koha-, isiku- ja loomanimesid. Suvel lindistatu pandi sügise ja talve jooksul kirja murdetekstide vihikutesse, valitud sõnad talletati kartoteekidesse ja murdekogumisreiside mälestusi kajastati päevikutes. Sõnavara kogumisse panustasid nii sõnasedelite kui pikemate tekstidega ka Emakeele Seltsi vabatahtlikud murdekorrespondendid. Sellisel viisil koguti mitmekümne aasta jooksul tohutu hulk keelematerjali kõigist 117 Eesti kihelkonnast. Kui murdekeele kogumine 1990ndatel aastatel lõpetati, oli Eesti Keele Instituut saanud endale maailma suurima eesti murdekeele kogu.

Kõik need tuhanded tunnid lindistusi, sajad tuhanded leheküljed murdetekste ja päevikuid ja miljonid kartoteegisedelid on siiamaani hoiul Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi ühises eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivis (EMSUKA). Need ei seisa seal aga jõude, vaid elavad üsna aktiivset elu.

EMSUKA murdekartoteegi põhjal koostatakse eesti keele kõige suuremat sõnaraamatut, «Eesti murrete sõnaraamatut» ja mitmeid väiksemaid piirkondlikke murdesõnaraamatuid ja -sõnastikke. EMSUKA kogud toetasid nii «Eesti etümoloogiasõnaraamatu» ja «Eesti kohanimeraamatu» koostamist. Samuti on sõnavarakogud ja tekstid abiks mitmete muude teaduslike tööde kirjutamisel, näiteks hiljuti ilmunud «Eesti murrete grammatika».

EMSUKA kogud pole aga kiivalt hoitud ainult teadlaste ja leksikograafide jaoks, vaid mõeldud kasutamiseks kõigile. Arhiivimaterjale on juba paarkümmend aastat viidud digitaalsele kujule. Et oleks lihtsam otsida ja kergem kasutada, on loodud EMSUKA veebiandmebaas http://emsuka.eki.ee. Sealtkaudu saavad salvestusi kuulata ja vihikuid lugeda nii teadlased Eestist ja kaugemaltki kui ka teised huvilised. Need, kes tahavad kuulata oma pereliikmete jutustusi arhiivisalvestustel, need, keda huvitab vana aja eluolu, need, kellele lihtsalt meeldib kodukandi keele kõla. Kõik, kelle hinges, südames ja suus murded elavad.

Seotud lood
09.10.2020 12.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto