Juhtkiri ⟩ Mägi-Karabahh on meie asi

Armeenia sõdur tulistamas kahurit Aserbaidžaani positsioonide pihta. FOTO: Sipan Gyulumyan/AP

Aktiivne sõjategevus Mägi-Karabahhi piirkonnas on praeguseks kestnud juba ligi kaks nädalat, ja kui selle juures on midagi kummastavat, siis see, kuivõrd ükskõikselt on juhtunule reageerinud rahvusvaheline avalikkus. Julgeolekunõukogu liikmena ei saa Eesti jätta oma seisukohta kujundamata.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kaukaasia keeruline ajalugu on Mägi-Karabahhi elanikkonna etnilist koostist sajandite jooksul korduvalt muutnud. Stalinliku rahvuspoliitika tulemusel sai piirkonnast autonoomne oblast Aserbaidžaani koosseisus ja viimase iseseisvudes muutus selle ametlikuks osaks rahvusvahelise õiguse mõttes.

Enne kolmkümmend aastat tagasi alanud sõda elas Mägi-Karabahhis nii armeenlasi kui ka asereid, kuid vaenutegevuse tagajärjel on sealt lahkunud kõik aserid, samamoodi on Aserbaidžaanist lahkunud kõik seal elanud armeenlased. Vastasseis on totaalne ja lepitamatu. Arvestada tuleks, et sõja käigus on Armeenia vallutanud peale Mägi-Karabahhi veel Aserbaidžaanile kuuluvaid alasid selle ümber, nii et puhvertsoon on suurem kui vaidlusalune territoorium.

08.10.2020 10.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto