Intervjuu ⟩ «Iga eseme juures siin näitusel on midagi saladuslikku»

Khonsuirdise sarkofaag. Detail. Hilis-Egiptuse periood (722–332 eKr) Egiptus.  FOTO: Museo Egizio

Vana-Egiptusega seostub igaühele palju põnevaid asju: vaaraod, muumiad, looma peaga jumalad... Alates 10. oktoobrist saab Kumus näha eesti esimest Vana-Egiptuse kunsti suurnäitust, kus mitmed neist asjadest on esmakordselt siinmail nähtaval.

Näitusel «Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst» on väljas 200 eset, nende seas on sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, igasugused hauapanused ja skulptuurid, mis kõik aitavad iidset ja mütoloogilist maailma meile lähemale tuua. Tuhandeid aastaid vanad artefaktid pärinevad ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost Torinos Itaalias.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seal asub üks suurimaid Vana-Egiptuse kogusid terves maailmas. «Need esemed näitavad meile, mismoodi vanad egiptlased elu ja maailma enda ümber mõistsid. Aga ka seda, kuidas nad kujutasid ette surmajärgset elu või millisena nad nägid inimese hinge ja teispoolsust. Nende esemete kaudu saavad näitusekülastajad kogeda, mismoodi nähti Vana-Egiptuses tavainimeste igapäevaelu, aga ka näiteks jumalaid, kuningaid ja ka loomi,» tutvustab näitust Museo Egizio kuraator Paolo Marini.

Kumus avataval näitusel on mitmeid teemaplokke. Esimene neist on pühendatud Vana-Egiptusele laiemalt. Seal saavad inimesed aimu, kes oli vaarao, kuidas toimis ühiskond ning kuidas elasid põllumehed ja teised inimesed. Teised plokid keskenduvad juba konkreetsematele teemadele.

Näiteks üks plokkidest eraldi pühendatud jumalatele: siin saab näitusekülastaja näha, mismoodi vanad egiptlased oma jumalaid kujutasid, millisena neid nähti ja kuidas neist mõeldi. Teine plokk on üleni pühendatud inimesele kui sellisele, kolmas loomadele, neljas aga Vana-Egiptuse tehnoloogiale, näiteks riietele ja tööriistadele. Kokku on see omamoodi teekond läbi Vana-Egiptuse mõttemaailma.

«Kõige levinum klišee on, kui arvatakse, et vanad egiptlased mõtlesidki ainult teispoolsusele,» vastab Paolo Marini küsimusele, mis tema hinnangul kõige levinum eksiarvamus või stereotüüp Vana-Egiptuse kohta. «Kuna mitmed säilinud Vana-Egiptuse artefaktid on matusekombestiku taustaga, arvavad inimesed sageli, et Vana-Egiptuses keskenduti ainult hauatagusele maailmale. Tegelikult see muidugi nii ei ole. Egiptuse tsivilisatsioon oli väga elav – inimeste elu oli väga intensiivne ja kiire,» selgitab Marini. Nõnda käsitleb näitus korraga nii elavate kui ka surnute maailma.

Egiptlaste ettekujutuse järgi oli kiviplokist väljatahutud kuju samavõrd elus ja oluline kui isik, keda see kujutas. Mõte kunstist kui iseseisvast loomingulisest väljendusviisist oli vanadele egiptlastele tundmatu. Kunst täitis nende jaoks maagilist eesmärki, andes vormi sellele, mida sooviti ellu äratada.

08.10.2020 10.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto