R, 9.12.2022

Nõmmekad sõdivad naabriks tulnud krematooriumi vastu

Uwe Gnadenteich
, reporter
Nõmmekad sõdivad naabriks tulnud krematooriumi vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Raku elanikud Sirje Liiv ja Nelja Zaitseva Valdeku tänava maja aias, kust taamal paistva krematooriumini on veidi üle saja meetri.
Raku elanikud Sirje Liiv ja Nelja Zaitseva Valdeku tänava maja aias, kust taamal paistva krematooriumini on veidi üle saja meetri. Foto: Sander Ilvest
  • Elanike jaoks on krematoorium liiga lähedal
  • Ametnike jaoks on krematoorium piisavalt kaugel
  • Planeeringu muutmisel inimeste emotsioone arvesse ei võeta

Nõmmel asuva Raku asumi elanikud käivad kohut Tallinna linnaga, kes lubas nende kodude lähedale krematooriumi ehitada.

Praegu ootavad vaidlevad pooled ringkonnakohtu otsust ja võib-olla jõuab asi isegi riigikohtusse välja. Kuni pole jõustunud kohtuotsust, seisab suvel valminud krematooriumihoone tühjalt, sest põletusahju käima panna ei tohi.

Krematoorium ehitati Valdeku tänava Viljandi maantee poolsesse otsa, kalmistu kõrvale. Üle tänava, linnulennult veidi rohkem kui saja meetri kaugusel asuvad aga Raku asumi esimesed elamud.

Mitte minu tagahoovi

«Me ei ole krematooriumi vastu. Me saame väga hästi aru, et seda on vaja. Me oleme esiteks selle vastu, et see meile praktiliselt külje alla ehitati. Teiseks ei ole me absoluutselt nõus sellega, kuidas siin asju on aetud. See oli hoolega planeeritud JOKK-skeem, kuidas saaks selle krematooriumi siia vaikselt püsti panna,» rääkis Raku elanik Sirje Liiv. Tema on üks seitsmest kaebajast, kes vaidlustasid kohtus krematooriumi rajamise.

Probleem on selles, et kalmistu kõrval asuvale krundile oli juba varem kehtestatud detailplaneering. Krunt kuulus Eesti Gaasile, kes kavatses sinna rajada oma kontorihoone. Selle vastu polnud ka ühelgi Raku elanikul midagi. Siis aga liikus kinnistu uue omaniku kätte, kes soovis rajada sinna tavandihoone ehk krematooriumi. Siis algaski see, mida Liiv nimetab JOKK-skeemiks.

Sellest, et ehitatakse krematooriumi, said inimesed teada siis, kui kopp oli juba maasse löödud. Kehtivast detailplaneeringust taheti mööda minna ehitusseadustiku paragrahviga 27, mille järgi on võimalik kehtivat detailplaneeringut täpsustada projekteerimistingimustega. Linn väljastas projekteerimistingimused, milles oli kirjas, et täpsustatakse detailplaneeringuga määratud hoone kasutusotstarvet ja kontorihoone asemele ehitatakse sinna matusemaja ja krematoorium. Sisuliselt leidis linn, et kuna kinnistu omanik on vahetunud, siis võib ilma igasuguste bürokraatlike protsessideta ehitada ärihoone asemel krematooriumi.

Juristide sõnul on selle seadusesätte mõte hoopis selles, et kui näiteks on tegemist vana ja aegunud detailplaneeringuga, siis pole vaja läbida tohutut bürokraatlikku kadalippu ainult selleks, et planeeringus mõnda nüanssi muuta.

Isegi niisuguse protseduuri puhul on linnal avalikustamise kohustus. Paraku polnud ametlikus teates sõnagi krematooriumist, vaid kontorihoone ehitamist lubava planeeringu tingimuste täpsustamisest. Seda nimetabki Liiv JOKK-skeemiks.

Selleks, et ametlikust teatest krematooriumi rajamise kavatsus välja lugeda, oleks vaja selgeltnägija võimeid.
Selleks, et ametlikust teatest krematooriumi rajamise kavatsus välja lugeda, oleks vaja selgeltnägija võimeid. Foto: Nõmme Sõnumid

Kaks vaidluskohta

Teine asjaolu, millega elanikud kohtusse läksid, on see, et linnavalitsuse hinnangul ei pea krematoorium asuma kalmistumaal, vaid see võib täiesti vabalt asuda ettevõtluse segahoonestusalal. Sellist maad on Tallinnas igal pool. Sisuliselt ütleb linn, et krematooriumi võib kas või Vabaduse väljakule ehitada.

Kaks põhilist vaidluskohta, mille üle pooled vaidlevad, ongi esiteks küsimus, kas kehtivat detailplaneeringut saab muuta lihtsalt selle tõttu, et kinnistul on uus omanik, või mitte. Teine on küsimus, kas krematooriumi saab ehitada ükskõik kuhu, kuhu tohib ehitada ärihooneid.

Linnavalitsuse hinnangul ei pea krematoorium asuma kalmistumaal, vaid võib asuda ka ettevõtluse segahoonestusalal.

Teine Raku elanik, Nelja Zaitseva tõdes, et see pole paraku esimene kord, kui kalmistu Raku elanike kodusid üritab piirata. Niigi on hauad ühest majast kõigest 75 meetri kaugusel. Kalmistu on mitme maja piirinaaber, aga päris aia äärde pole lubatud kedagi matta. Aastate eest küll taheti ka elamutega külgnev kalmistu serv täis matta, kuid siis leidsid elanikud dokumendid, mis tõestasid, et sellele alale on maetud Siberi katku surnud hobused. «Ametnikud kontrollisid arhiividest järele ja pärast olid meile tänulikud. Nüüd on nii, et siia ei tohi saja aasta jooksul kedagi matta,» rääkis Zaitseva.

Elanike üllatuseks selgus, et büroohoone asemel ehitatakse hoopis krematoorium.
Elanike üllatuseks selgus, et büroohoone asemel ehitatakse hoopis krematoorium. Foto: Sander Ilvest

Abilinnapea Andrei Novikov leidis, et elanikke on menetlusse piisavalt kaasatud ja küsimust, kui kellelegi mõni ehitis ei meeldi, tulebki lahendada kohtus. «Ka kohus on leidnud, et linna antud selgitustest tulenevalt ei ole põhjust arvata, et mingi muu menetlus oleks viinud teistsuguse tulemuseni, kuna hoone asukoht jääks tulenevalt detailplaneeringust samaks,» ütles Novikov. Krematooriumihoonet kusagile mujale kalmistu serva ehitada pole tema sõnul võimalik, sest ehitada tohib ainult planeeringuga määratud hoonestusalale.

Linn on oma õiguses kindel

«Kohus on ka leidnud, et krematooriumi rajamiseks õiguslikke takistusi pole ning pelgalt piirkonna elanike negatiivne suhtumine krematooriumi käitamisse ei välista krematooriumile projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist,» rääkis abilinnapea. Ta lisas, et saab aru inimeste emotsioonidest, aga linn peab kohtlema võrdselt nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid ja linnal polevat alust krematooriumi tegevust keelata.

Krematooriumi ehitanud matusebüroo Memoris tegevjuht Tarko Tuisk ütles, et praegu tegeldakse kasutusloa taotlemisega. «Kui meil on kõik valmis ja me ei saa tööd alustada, siis kanname tõepoolest iga päev kahju. Eks me lõpus vaatame, kuhu me selle kahjunõude suuname,» ütles Tuisk Postimehele.

Mis siis saab, kui kohtus peaks lõplik võit vastastele jääma, seda Tuisk öelda ei oska. «Seda ei oska ette kujutadagi, pole üldse sellele mõelnud. Kalmistu on ikkagi krematooriumi jaoks ainuõige koht. Teine pool ei ole siiani välja toonud ühtegi õiguste riivet. Ei ole ühtegi sellist Eesti ega Euroopa Liidu õigusakti, mis ei lubaks käitada krematooriumi,» lausus Tuisk.

«Siiani oleme ainult kiitvaid sõnu kuulnud inimestelt, kes sealt mööda on sõitnud. Täiesti selge, et see oleks oluline teenuse kvaliteedi tõus igas mõttes. Loodame, et kõik läheb hästi, sest inimestel on seda vaja,» ütles tegevjuht.

Märksõnad
Tagasi üles