Kiibimaailma gigant viib sammu lähemale tehisintellektile

Protsessorikiipide valmistamine. FOTO: tootja

Kes soovib jälgida tehisintellekti uusi arenguid, võiks end pisut kurssi viia ka protsessorikiipide tehnilise maailmaga. Hiljuti esitleti suurimat kiipi, gigantide giganti. Miks ja kuidas – seletame lahti.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuidas valmivad protsessorid?

Erimeetoditega valmistatakse ränist suured jämeda küünla sarnased mono- kristallid, millest siis lõigatakse õhukesed kettad. Nendele kantakse pärast hoolikat poleerimist fotolitograafilise meetodiga esimene kiht transistore, ja siis edasi teine jne, kuni vajalik hulk on peal. Kuna ühele kettale «joonistatakse» suur hulk ühesuguseid ruudukesi, siis sarnaneb see valmis ketas vahvliga.

Siit ka ingliskeelne nimi «wafer», mida maakeeli samuti vahvliks kutsutakse (või peenemalt ja keerukamalt toorikkristalliks). Kui aastal 1975 oli nende toorikvahvlite läbimõõt ainult 100 mm, siis viis aastat hiljem oli see juba 150 mm ning nüüd on see sõltuvalt tootjast ja ka tehasest kas 300 mm või isegi juba 450 mm. Keskmise suuruse CPU-kiipe mahub ühele vahvlile 100–200, kolakaid GPU-kiipe loomulikult vähem.

Idee luua protsessorikiip, mis oleks nii suur, kui vahvel maksimaalselt võimaldab (ehk siis suurim ruut, mis sinna ringi sisse mahub), pole üldse uus.

09.10.2020 12.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto