Rein Langi essee: kunstiga õiglust loomas

Rein Lang FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Gabriel, mis meist saab, küsis Liivimaa aadlipreili filmis «Viimne reliikvia» unelmate mehelt, kes väitis end olevat vaba mehe, aga tegelikult oli vene salakuulaja.

Kuulates viimase aja poliitilisi sõnavõtte, meenuvad mulle millegipärast kaks Eesti filmi: Grigori Kromanovi «Viimne reliikvia» ja Mark Soosaare «Jõulud Vigalas». «Viimses reliikvias» võidutseb armastus, kui varad (mõis) ja vaimne keskus (klooster) on hävitatud. Filmis «Jõulud Vigalas» on geniaalne stseen, kus mõisa rüüstamise eest kinni võetud talupojad karmi karistust oodates keldris arutavad, kes mida siis saavutas, ja Priit Pedajase kehastatud talumees tõdeb nukralt, et tema sai ainult ühe vaasi. Kuhu jääb õiglus?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Viimne reliikvia» näitab, kuidas proletariaat heidab endalt ahelad. Põletades ja vägistades. Film lõpeb kaadritega ratsanikest «vabastatud» nunnadega. Kuhu nad küll sõidavad? Kas mahapõletatu asemele ulualust otsima? Piisas Paul-Eerik Rummo laulutekstidest ja Uno Naissoo lihtsatest viisidest, et proletaarne kunstiteos saaks hoopis teise tähenduse. Paar röövlipealiku lausekatket vabadusest ja natuke paljast naiseihu lisaks sulatas eesti publiku südame ja filmist sai vabaduseiha ja õigluse otsimise instrument. Elu on täis ootamatusi.

Indrek Neivelt soovitab praegu riigil võtta laenu, sest seda ei pidavat tõenäoliselt tagasi maksma. Tema arutluskäik on küll keerulisem, kuid mõte jääb kõlama: võetud kohustusi ei pea ilmtingimata täitma. Ja see olevat täiesti normaalne. Tegu on täiesti amoraalse seisukohaga. Sarnaneb röövlipealiku käitumisega, kes lööb puruks hinnalise laeka, kõmistades, et meie reliikvia on vabadus. Pacta sunt servanda (ladina keeles «lepingut tuleb austada»), mida juristid mõistavad kui «kohustused tuleb täita», on Rooma õiguse printsiip, mis on kogu selle kultuuriruumi, kuhu me arvame end kuuluvat, üks vundamendikivisid. Nagu seegi, et omand on püha ja puutumatu. Seda ütleb ka Eesti põhiseadus, lisades, et igasugune sunniviisiline omandi võõrandamine on võimalik vaid kohese ja õiglase tasu eest.

09.10.2020 12.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto