Pärandihoidja Margus Toomla

Margus Toomla ennustab endale tihedaid tööpäevi ja ütleb, et hoolimata pandeemiast 2022. aastal pidu ikka tuleb. FOTO: Postimees

Margus Toomla (39) on laulu- ja tantsupidudega olnud seotud juba 20 aastat. Reedel on tantsumehel 40 aasta juubel ja novembrist alustab ta uuel ametikohal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) juhina. Igati vääriline kink juubeliks, sest ELT SA juhtimisest on ta unistanud kaua. Endiselt sihtasutuse juhilt Aet Maateelt võtab ta teatepulga üle enesekindlalt. «Arvan, et mul on teadmised peost juba piisavad, et võtta vastu see vastutusrikas roll,» usub ta Postimehe otsesaate rambivalguses. Oktoobri lõpuni täidab Toomla Mustamäe kultuuri- ja konverentsikeskuse Kaja juhi kohuseid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Toomla missioon on pärandi hoidmine ja edasikandmine. «Laulupeol peab ikka kõlama see, mis on meile eestlasena südamelähedane, sest see on meie pärand, mida peame edasi kandma,» leiab ta. Selline seisukoht on iseenesestmõistetav, sest laulu- ja tantsupidude traditsioon on osa maailma vaimsest kultuuripärandist. 2003. aastast on traditsioon ka UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas. Tunnustus, mis väärib südames kandmist!

Eesti kultuuripärandi hoidjana on sihtasutuse uuel juhatajal oma kindlad veendumused. Venekeelseid laule Toomla laulupeo repertuaaris ei poolda. Arusaadavalt on tegemist Eesti ühiskonna jaoks valuliku teemapüstitusega. Eestlaste jaoks pole laulupidu mitte niivõrd kontsert­etendus, kuivõrd just rahvuslikku identiteeti väljendav kollektiivne rituaal. Samal ajal on Eesti ühiskonnas märkimisväärne osa muukeelseid inimesi, kes on sellest rituaalist kõrvale jäänud. Roosiaias peetud kõnega eestlaste konnasilmale astunud luuletaja Sveta Grigorjeva ilmestab seda probleemistikku hästi.

09.10.2020 12.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto