Teenitud preemia

Emmanuelle Charpentier ja Jennifer Doudna said Nobeli teaduspreemia. FOTO: ELOY ALONSO/REUTERS

Kui üldiselt antakse teadus-Nobeleid suuresti juba aastakümneid tagasi tõestatud avastuste ja tehnoloogiate eest, siis CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia, mille eest Emmanuelle Charpentier ja Jennifer Doudna keemiaauhinna said, on uuendus, mis on juba praegu radikaalselt muutmas kogu laboribioloogia maailma.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui üldiselt antakse teadus-Nobeleid suuresti juba aastakümneid tagasi tõestatud avastuste ja tehnoloogiate eest, siis CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia, mille eest Emmanuelle Charpentier ja Jennifer Doudna keemiaauhinna said, on uuendus, mis on juba praegu radikaalselt muutmas kogu laboribioloogia maailma.

Pärast bakterite viirusekaitse-mehhanismide ja seda ülal hoidva DNA-põhise mälu avastamist said nad juba mõne aastaga valmis tehnoloogia, mis võimaldab teha ka kõige suuremates genoomides ülitäpseid, vajadusel ka üksiku aluspaari tasemel muudatusi.

09.10.2020 12.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto