Sisukord
Arvamus
Tänane leht
10.10.2020
Eesti Uued liikursuurtükid Kõu muudavad sõjapidamist liikuvamaks (2) Globaalne testimisäpp sünnib Eesti osalusel Eesti lühiuudised Elutööpreemia pälvinud Laine Belovas: õpetaja ei ole vein, mis ajaga paremaks muutub Psühhiaater Jüri Ennet: alkoholism on Eesti riigi aeglane suitsiid (1) Riigisekretär kohtus Estonial hukkunute lähedaste esindajatega (1) Nõukogude Liit laguneb Jõhvis edasi Elevandid naudivad rikkalikke õhtusööke sügisandidest Majandus Kinnisvarafond müüb 20 miljoni eest uusi osakuid Tallinki tulevik tõotab tulla tume (3) Välismaa Kliimasoojenemine hoiab Siberi zombipõlengud talvelgi hõõgvel Leedulased valivad halbade variantide hulgast Välismaa lühiuudised Tänavune Nobel juhib tähelepanu miljonitele näljas elavatele inimestele (3) Valge Maja on koroonakaoses Arvamus Tõnu Esko: palun mulle personaalne vähiriski hinnang ja kõrvaltoimeta ravim! Salasõda: mis toimus filmi «O2» kaadritaguses maailmas? Soome rahudelegatsioon lahkus Tartust vastakate tunnetega Juhtkiri: ootamatu rahupreemia laureaat Karel Reisenbuk: Estonia laipadega valijaid ei kaubelda (14) NÄDALA LUGU ⟩ Mihkel Mutt: mask torkab ikka väga silma! (10) Jaan Kivistik: koroonapositiivne polegi hea olla (1) Pärandihoidja Margus Toomla «O2» ootab kinno Põhjamaine talent Teenitud preemia Kultuur Salasõda: mis toimus filmi «O2» kaadritaguses maailmas? Digikultuur. Küber/Kultuur VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Kaasaegse kunsti alkeemik Kristina Õllek: «Atlantised on juba meie ümber.» Sport Töökindel Hyundai polnud oma ülesannete kõrgusel Maailma ralliparemik kihutab Eestis ka tuleval aastal Priit Pulleritsu kolumn: öelge, kes tahab päriselt võita! AK Kanada eestlased ehitavad uue pesa Veiko Parming: kui eestlus suudab veel köita EKI keelekool: kus murded elavad? Tõnu Esko: palun mulle personaalne vähiriski hinnang ja kõrvaltoimeta ravim! Postimehe analüüs: teadus-Nobelid läksid kindla peale Rein Langi essee: kunstiga õiglust loomas (4) Sireenide kutsed Antarktika tühjuses: polaaruurija Enn Kaup kirjeldab Lõunamandri helimaailma Salasõda: mis toimus filmi «O2» kaadritaguses maailmas? Soome rahudelegatsioon lahkus Tartust vastakate tunnetega Digikultuur. Küber/Kultuur VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Kaasaegse kunsti alkeemik Kristina Õllek: «Atlantised on juba meie ümber.» Vikerkaar loeb. Kuidas käib seks sotsiaalmeedias? Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod (11) Nädala plaat: Eesti ballaadid tuhandete kilomeetrite tagant Aja Auk. Mees, kes leiutas 80ndad Kiire ja jõuline album Juurikas. Lehepuhur – geniaalne leiutis Arter Peeter Laurits: Eesti metsades lõõmab lõputu tulekahju! (7) Raskesse seisu sattunud hotellijuhid püüavad päästa, mida päästa annab Meretagused monoloogid Õudne elu ideaalse naisega (1) Kas vanaema kapis võib peituda püha graal? Mari Jürjens omaenese ilus ja veas Berliini müüri tagant Tallinna (1) Bocuse d`Or jõuab Tallinna. Mis see on? Porsche Taycan: tulevikust pärit elektriauto (1) Kiibimaailma gigant viib sammu lähemale tehisintellektile (2) Liisi Tui taaselustab vanade filmide naiselikkuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ootamatu rahupreemia laureaat

2 min lugemist
  • Ka Greta Thunberg oleks väärinud rahupreemiat
  • Rahupreemia on oma olemuselt politiseeritud
  • Isegi Donald Trump oli esitatud rahupreemiale
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Rahupreemia on ainus Nobeli auhindadest, mis antakse välja Oslos. Ajal, kui Nobeli auhind asutati, moodustasid Rootsi ja Norra personaaluniooni. Et Norra ei olnud toona iseseisev välispoliitiline subjekt, võis Oslo tunduda sobilik oma neutraalsuse tõttu. See pole sugugi vähetähtis.

Rahupreemia määrab kuueliikmeline komitee, mis püüab kandidaatide hulgast leida inimese või organisatsiooni, kelle või mille tegevus kõige paremal viisil vastab Nobeli testamendis sätestatud tingimustele. Laureaadi ennustamine ei jää palju alla Eurovisiooni ennustustele.

Kui veel märtsis oli arvajate suursoosikuks Greta Thunberg, siis pandeemia lõpetas tema tähelennu ümber maailma. Aga võibolla ta valjuhäälne väljakutse poliitikutele ei kõlanudki kurtidele kõrvadele, vähemalt mitte Euroopa Liidus, kus rohepöördele eraldati enneolematud summad ja nihutati süsinikuneutraalsuse saavutamine 15 aastat varasemaks. Nii oleks Thunberg väärinud rahupreemiat, hoolimata koroonapausist tema tegevuses.

Kuid koroona tõi uue soosiku – Maailma Terviseorganisatsiooni, kes on löönud globaalset häirekella ja välja töötanud viiruse tõkestamise ühtsed meetmed, samuti analüüsinud andmeid viiruse leviku ja mõju mõistmiseks. Vaieldamatult on see olnud suur töö, ja kuigi organisatsiooni tegevust on ka kritiseeritud, on selle tegevus ainuüksi selles kriisis aidanud säästa kümneid, kui mitte sadu tuhandeid elusid.

Nobeli rahupreemia komitee tänavune valik koputab südametunnistusele kõigile heaoluühiskonna liiikmetele, kelle suurimaks terviseriskiks pole mitte nälg, vaid hoopis rasvumine.

Üleüldse esitati sel aastal Nobeli rahupreemiale kokku 318 kandidaati, neist 211 üksikisikut ja 107 organisatsiooni. Kuigi nominentide nimekirja ei avalikustata, teatavad paljud kandidaatide esitajad ise, kelle nad on nominendiks nimetanud. Nii on teada, et isegi Donald Trump oli esitatud, kuigi talle võidulootust ei ennustatud.

Rahupreemia on oma olemuselt politiseeritud, sest pole ju suuremat poliitilist ideaali kui rahu ja harmoonia inimeste vahel. Ja võitlus selle nimel võib mõnikord olla üsnagi kompromissitu. Nii on selle aasta rahupreemia nominentidena mainitud ka Hongkongi meeleavalduste eestvedajaid, samuti liikumise Black Lives Matter aktiviste. Samas tekitab võitlus õiglasema ühiskonna nimel vältimatult ka võimsaid vaenlasi, kelle võimaliku reaktsiooniga auhinnakomitee samuti peab arvestama.

Nii ei ole valiku tegemine lihtne. Kuid selle aasta laureaati vaevalt keegi kahtluse alla soovib panna, sest preemia sai ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP) võitluse eest näljaga kogu maailmas ja inimeste toiduga varustamise eest konfliktipiirkondades. Tänase lehe välismaa külgedel on selle maailma suurima humanitaarorganisatsiooni tegevusest põhjalikum ülevaade.

Kindlasti on WFP rahupreemiat vägagi väärt, sest tänu talle on ainuüksi mullu toiduabi saanud sada miljonit inimest ligi 90 riigis. Ja kui arvestada, et WFP on tegutsenud juba 59 aastat, siis on raske mõista, miks teda pole rahupreemiaga pärjatud juba varem.

Küllap mõnikord muutuvad heategijad oma tänuväärses töös avalikkuse jaoks liiga enesestmõistetavaks, et neid tähele panna. Seetõttu koputab Nobeli komitee tänavune valik südametunnistusele kõigile heaoluühiskonna liikmetele, kelle suurimaks terviseriskiks pole mitte nälg, vaid hoopis rasvumine.

Seotud lood
09.10.2020 12.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto