Sisukord
Välismaa
Tänane leht
13.10.2020
Eesti Kohus võttis menetlusse Aivar Mäe hagi Jelena Skulskaja vastu (5) Jaanus Karilaid: üritame Ida-Virumaal korda ja usaldust taastada (2) Eesti lühiuudised Eesti armeenlased korraldasid Tallinnas rahumarsi (1) Eesti täiendas tublisti laskemoonavaru (35) Korruptsioonivastane erikomisjon suhtub lobiregistrisse skeptiliselt Abielu registreerimine ja lahutamine liiguvad tasapisi internetti (1) «Üheksa korda simuleeri, üks kord valmista» Majandus Majanduse lühiuudised Ideaalse oksjoni otsijad pälvisid Nobeli preemia majanduses Duširuum ajas renoveerijad ja kinnisvaraärimehe tülli Soomes puhkes Porschede ostubuum Välismaa Välismaa lühiuudised Terrorirühmitused kolisid pandeemia ajal internetti Leedu valimiste vahefiniši võitsid konservatiivid Mosambiigi äärmuslust kütavad tagant erinevate osapoolte huvid (1) Arvamus Kristo Seli: katkuaja meetodid ei tapa mitte koroonat, vaid turismisektori (9) Juhtkiri ⟩ Kaitstud Eesti (5) Berit Nuka: igavene vale päritolu taak (21) Teadusleppe algatusrühm: lubadused ootavad täitmist Ago Raudsepp: Eesti kaitse-eelarve on liiga väike (5) Tarmo Pikner: rehepapid kliimat käperdamas (16) Sergei Bogatenkov: koroona muutis meid pehmemaks REGIONAALARENG ⟩ Bianka Plüschke-Altof ja Helen Sooväli-Sepping: ääremaad võitlevad häbimärgistamise vastu (11) REGIONAALARENG ⟩ Jaak Kliimask ja Andres Rõigas: Piirissaar ja Ruhnu – väga erinevad üliääremaad (2) REGIONAALARENG ⟩ Garri Raagmaa: ääremaa me südameis Kultuur Näitus ⟩ Nunnufaktor ja karvane kunstiajalugu (1) Rita Ray paneb eestlaslikkuse unuma Kultuur lühidalt Vaimude tund sajandivanuses saatkonnas Sport Talendijahil otsitakse uusi Ogier’sid ja Tänakuid Spordi lühiuudised James täitis lubaduse ja tõstis Lakersi troonile Koroonarosolje: korvpallimaailm on pahupidi, Kalevi 0:20 vaid väike pusletükk, Prantsusmaal nakatunud mängija väljakul Tippturniiril startiv Kristin Kuuba: võistluspaus muutus iga kuuga vaimselt üha raskemaks Tervis Geneetilised uuringud aitavad hinnata isiklikku vähiriski Tervise lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Terrorirühmitused kolisid pandeemia ajal internetti

4 min lugemist
  • Terrorirühmitused on pandeemia ajal hoogsalt propagandat levitanud.
  • Ekspert: pandeemia on vähendanud terroristide võimalusi rünnakute korraldamiseks
  • Piirangute ajal internetis rohkem aega veetnud noored olid haavatavas seisus.
  • Ühendkuningriigis esitati terrorismisüüdistus 14-aastasele poisile.
Prantsuse politseinikud 25. septembril Pariisis toimunud rünnaku sündmuspaiga lähistel. FOTO: ALAIN JOCARD/AFP/Scanpix

Ehkki koroonaviiruse pandeemia ja sellest tingitud piirangud on tõsiselt mõjutanud äärmusrühmituste tegevust, ei tasu arvata, et ekstremistid oleksid oma tegevuse peatanud. Pidurdunud ei ole terroristliku propaganda levitamine internetis.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Kriisidel ei ole ilmtingimata ainult negatiivne mõju,» ütles Postimehele terrorismiuurija Asta Maskaliūnaitė. Ekspert rõhutas, et tegu on tema isikliku hinnanguga, öeldes, et pandeemia on märkimisväärselt vähendanud terroriorganisatsioonide võimalusi rünnakuid korraldada, eelkõige tänu sellele, et rangete piirangute ajal viibisid inimesed rohkem kodus, linnades suurendati politseijõudusid, tänavatelt kadusid sihtmärkideks olnud suured rahvamassid ja äärmuslastel vähenes võimalus märkamatuks jääda.

Analüütikud on rääkinud pandeemia esimese laine ajal islamiäärmuslaste tehtud üleskutsetest oma jüngritele: kasutada ära olukorda, kus lääneriigid on hõivatud koroonaviiruse kontrolli alla saamisega. «Kuigi on esitatud ka argumenti, et julgeolekujõudude tähelepanu on hajunud ja see annab võimaluse ründamiseks, näeme, et see pole tegelikult materialiseerunud,» märkis ekspert.

Septembri lõpus Pariisis satiirilehe Charlie Hebdo toimetuse endise asupaiga lähedal toimunud kirverünnak oli aga Prantsusmaale karm meeldetuletus, et terav probleem eksisteerib endiselt.

Riigi siseminister Gérald Darmanin ütles pärast rünnakut France 2-le antud intervjuus, et riik on endiselt islamiterroristidega sõjas. «See (oht – toim) muteerub. Töö, mida meie armeed teevad ISISe hävitamiseks, vähendab, aga ei hoia täielikult ära seda, mida nimetame planeeritud rünnakuteks – nendeks, mida organiseeritakse välismaalt,» sõnas siseminister, juhtides tähelepanu nn üksik­üritajatele. Ministri sõnul on viimase kolme aasta jooksul Prantsusmaal nurjatud 32 rünnakut ehk peaaegu üks rünnak kuus.

12.10.2020 14.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto