R, 9.12.2022

Teadusleppe algatusrühm: lubadused ootavad täitmist

Andres Koppel
Teadusleppe algatusrühm: lubadused ootavad täitmist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teadusleppe allkirjastamine Kadriorus.
Teadusleppe allkirjastamine Kadriorus. Foto: Sander Ilvest
  • Valitsus on oma lubaduse teadusleppest täitnud.
  • Pandeemia tingimustes on ühiskonna ootused teadlastele kõrged.
  • Uus TAIE-strateegia teenib teaduse ja ettevõtluse koostöö toetamist.

Teadusleppe täitmine on ülikoolide, teadlaste ja ettevõtjate õlul, kirjutavad teadusleppe algatusrühma liikmed Andres Koppel, Ruth Oltjer, Marek Tamm ja Kristjan Vassil.

Vähem kui kaks aastat tagasi leppisid teadlased, ettevõtjad ja Eesti erakondade juhid kokku teadusrahastuse suurendamise ühe protsendini SKTst, et viia ellu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegilised eesmärgid. Teaduslepe kirjutati alla Kadri­orus 19. detsembril 2018 ning see sisaldas lisaks poliitilisele lubadusele lepet rahastada ka teadlaste ja innovatsiooni vedavate ettevõtjate lubadust seda täita.

Septembri lõpus võttis valitsus vastu 2021. aasta riigieelarve strateegia, mis näeb ette TAI avaliku sektori rahastamise tõstmise ühe protsendini SKTst ning selle edasise hoidmist vähemalt samal tasemel. Selle käiguga on valitsus oma lubaduse teadusleppest täitnud.

Tunnustame haridus- ja teadusminister Mailis Repsi, et ta seisis teadus­investeeringute suurendamise eest, ning peaminister Jüri Ratast, kes teadus- ja arendusnõukogu (TAN) esimehena seisis selle eest, et üks protsent jääks ka edaspidi «vaiana maas» püsima. Valitsuse äsjane otsus on teadusleppest ambitsioonikamgi: kui algselt seati eesmärgiks jõuda ühe protsendi tasemele kolme aasta jooksul, siis nüüd teeb valitsus selle sammu ära ühe aastaga! See on julge tegu ja võimaldab kiiremini asuda vajalike ümberkorralduste juurde, et investeeringute kasv avaldaks Eesti majandusele ja ühiskonnale kiiret mõju ning tagaks majanduskriisi ärakasutamise parimal võimalikul viisil.

Kuid TAI riikliku toetuse tõstmine ühe protsendini on vaid üks neljast teadusleppe põhipunktist. Nüüd, kus valitsus on lubaduse täitnud, soovime kõikidele asjaosalistele – sealhulgas iseendale – meelde tuletada teisi allkirjastatud lubadusi ja loota, et teadusleppe ülejäänud osalised järgivad valitsuse eeskuju kokkulepitu elluviimisel.

2 MÕTET

  • Pärast teadusleppe esimese punkti täitmist on TA-asutustel väga suur vastutus näidata lisanduva raha kasutamist endale võetud eesmärkide täitmisel.
  • Tuleb tunnustada riigi pingutusi õpetajate palga tõstmiseks, mis on aidanud suurendada õpetajaameti atraktiivsust.

Teadusleppes kinnitasid Eesti teadusasutused, keda esindas avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu juhatuse esimees, et nad tagavad kõrgetasemelise teaduse ning teaduse ja ettevõtluse koostöö tegemiseks vajaliku institutsionaalse korralduse. Selles suunas on ülikoolid astunud viimasel paaril aastal olulisi samme, ent on selge, et pärast teadusleppe esimese punkti täitmist on ülikoolidel ja teadus- ja arendusasutustel väga suur vastutus näidata lisanduva raha kasutamist endale võetud eesmärkide saavutamisel.

See tähendab ennekõike alustatud reformide vastutustundlikku ja tõhusat lõpetamist, eriti kolmes keskse tähendusega valdkonnas. Esiteks teadlaste uue karjäärimudeli parimal moel elluviimine, nii et see toetaks uute põlvkondade sisenemist teadusmaailma ja võimaldaks seniste akadeemiliste töötajate karjäärivõimaluste jätkumist. Teiseks doktoriõppe ja doktorantide toetamise uuendamine, mis tagaks doktorantidele väärika sissetuleku ja võimaluse keskenduda uurimistööle. Kolmandaks ettevõtluskoostöö suurendamine ja uute koostöömeetmete kehtestamine (sh ettevõtlus- ja tööstusdoktorantuur, teadustaristu ühiskasutus, teadmussiirde investeeringud, teadlaste vaba liikumine eri sektorite vahel).

Neid tegevusi peaksid toetama Eesti teadlased, kes Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi isikus kinnitasid teadusleppes valmidust anda oma parim selleks, et nende käsutusse antud ressursse kasutataks teadus- ja arendustööks viisil, mis tagab tasakaalu alus- ja rakendusteaduse vahel. Samuti lubati eelis­arendada neid teadusvaldkondi, mis on suunatud Eesti majanduse ja ühiskonna arengule. Pandeemiast põhjustatud süveneva majanduskriisi tingimustes on ühiskonna ootused teadlastele kindlasti kõrgemadki. Teadlastel on suur roll ja vastutus veenda avalikkust, kuidas lisanduv teadusrahastus aitab kaasa Eesti elu parandamisele ja loob eeldused arenguhüppeks tulevikus.

Teadusleppe väga olulised osalised olid Eesti suurimad ettevõtlusorganisatsioonid, keda allkirjastamisel esindasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja. Ettevõtjad kinnitasid leppes oma valmisolekut aidata kaasa Eesti majanduse innovaatilisemaks muutmisele ja võimaluste leidmisele ettevõtjate suuremaks koostööks Eesti teadlaste ja teadusasutustega. Need lubadused tuleb sisustada konkreetsete sammudega ja püüda koos liikuda seatud eesmärgi poole.

Väga tähtis on meeles hoida, et praegu veel kehtivas TAI strateegias «Teadmistepõhine Eesti 2014–2020» oli ühe protsendi avaliku sektori teadusrahastus paaris erasektori kahe protsendi panusega. Seega on valitsuse hiljutine otsus asetanud erilise vastutuse ettevõtjate õlgadele, sest praegu ollakse kahe protsendi eesmärgist veel väga kaugel.

Kuid otsene rahaline panus on vaid pool tehtest. Vähemalt sama oluline, kui mitte olulisem, on senisest suurem orienteeritus teadmusmahukale ettevõtlusele ja innovatsioonile. Euroopa Komisjoni rahastusinstrumendid uuel perioodil ning Eesti uus TAIE-strateegia seavad kõrgendatud ootused kliimaeesmärkide saavutamisele, milles on ettevõtetel kriitilise tähtsusega roll.

Kuid otsene rahaline panus on vaid pool tehtest. Vähemalt sama oluline, kui mitte olulisem, on senisest suurem orienteeritus teadmusmahukale ettevõtlusele ja innovatsioonile.

Uus TAIE strateegia (2021–2035) teenib selgelt teaduse ja ettevõtluse koostöö toetamist ja ühe protsendi saavutamine aitab kindlasti strateegia eesmärkidele kaasa. Kuid seda tähtsam on ettevõtjate valmisolek uuteks koostöövormideks ja innovatsiooniks. Muidugi on oluline silmas pidada, et koostöö ettevõtlusega ei ammenda kõiki teadustöö võimalusi, samuti on tähtis tagada Eestis elamisväärne elukeskkond ja sidus ühiskonnakorraldus. Hiljutine TANi otsus soovitada valitsusel kinnitada Eestile kuni 2035. aastani viis uut TAIE fookusvaldkonda loob hea eelduse Eesti teaduse tasakaalustatud arenguks, sest valikus on esindatud nii tehnoloogia, tervise ja keskkonna kui ka ühiskonna ja kultuuriga seotud valdkonnad.

Tunnustades valitsuse sammu teadusleppe täitmisel, väljendame samal ajal mõistmist teiste Eesti jaoks oluliste huvigruppide suhtes, kelle kõik ootused seekord eelarves ei teostunud. Eriliselt mõistame õpetajate muret palgatõusu väljavaadete pärast. Samas tuleb tunnustada riigi pingutusi õpetajate palga tõstmiseks eelmistel aastatel, mis on aidanud suurendada õpetajaameti atraktiivsust. Teadus ja kõrgharidus pidid samal ajal püksirihma pingutama, mis kohati viis selleni, et õppejõud teenis vähem kui tema käe alt tööle siirduv õpetaja. Sellest tulenevalt on valitsus käitunud targalt, lüües teadusinvesteeringute vaia maasse, mis võimaldab järgmistel aastatel teiste pakiliste küsimustega edasi tegeleda. Oleme veendunud, et majanduskriisist taastumisel jätkab riik õpetajate palga tõstmist. Teadusleppe algatusrühmana toetame ka haridusinvesteeringute edasist tõusu üldhariduses ja kõrghariduses.

Valitsus on astunud selge sammu ja teaduslepe ootab teistelt osalistelt oma lubadustest kinnipidamist ja nende täitmist. Käes on meie, teadlaste ja ettevõtjate kord.

Märksõnad
Tagasi üles