L, 28.05.2022

AJALUGU ⟩ Raha ja ruumi raiskajaks peetud laud aitas iseseisvumisel hädast välja Soomegi

Sada aastat tagasi kirjutati Tartus alla Soome ja Venemaa rahulepingule.
Raha ja ruumi raiskajaks peetud laud aitas iseseisvumisel hädast välja Soomegi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soome ja Vene rahu­lepingu allkirjastamisest Tartu rahu laua taga fotot pole. Küll on tähtis laud jäädvustatud 1919. aastal II Balti konverentsil.
Soome ja Vene rahu­lepingu allkirjastamisest Tartu rahu laua taga fotot pole. Küll on tähtis laud jäädvustatud 1919. aastal II Balti konverentsil. Foto: Tartu Linnamuuseum

Ilf ja Petrov kirjutasid kuulsaks kaksteist tooli. Emajõelinnas on aga kuulus laud: siinses linnamuuseumis hoolega hoitav kogukas tammepuust laud on tähelepanuväärne Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel peetud rahuläbirääkimiste kontekstis ning on olulist rolli mänginud ka mitme teise ajalooliselt tähtsa koosoleku ja arutelu keskse esemena. Muu hulgas peeti selle taga Soome ja Vene rahuläbirääkimisi, mis lõppesid lepingu allkirjastamisega 14. oktoobril 1920.

Väidetavalt tunti seda mööblieset rahu lauana juba aastaid enne Tartu rahulepingu sõlmimist 2. veebruaril 1920. aastal. 20. sajandi alguses Tartu Eesti laenu- ja hoiuühisuse nõukogu liikmeks olnud Karl Laagus (1874–1954) on kirjutanud: «Nagu mäletan, ristiti see laud juba alguses «rahu lauaks», milleks ta pärast saigi.»

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles