K, 25.05.2022

Keele teritaja: test, proov ja analüüs

Sirje Toomla
, keeletoimetaja
Keele teritaja: test, proov ja analüüs
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Keele teritaja
Keele teritaja Foto: Artur Kuus

Igal hommikul paiskub terviseametist meediasse rindeteateid selle kohta, kui mitu uut positiivset koroonaviiruse testi tulemust on Eestis lisandunud. Tundub, justkui keegi oleks sooritanud mõne testi headele tulemustele, sest test eesti keele sõnastike järgi on standardülesannete kogum teadmiste ja oskuste või psüühiliste omaduste mõõtmiseks. Testil on ka teine tähendus, see on millegi olemasolu kindlakstegemine, kasutades indikaatorit.

Test, mis on eestlasele suupärane – häälikuliselt sobib see vägagi hästi eesti keelde –, on laenatud hoopiski inglise keelest, kus selle tähenduste ring on märgatavalt laiem, näiteks proov, katse, katsetus, uuring, teim, ka kontroll. Kõneleja-kirjutaja ilmselt ei adugi, et tegu on laensõnaga. Eesti keelde laenati sõna test ja testima psühholoogiaterminina juba palju aega tagasi, sealjuures muid tähendusi, mis tal inglise keeles on, sinnapaika jättes. Enamasti me laenamegi sõnu selliselt, n-ö osaliselt, võttes muust keelest üle vaid selle tähenduse, mida meil just parasjagu vaja on.

Hea näide on siinkohal ingliskeelne file. Arvutiasjanduse tuleku ja arenguga oli eesti keelde tarvis ka vastavaid sõnu ning fail sobis tähistama välismällu salvestuseks kohandatud, nimega andmekogumit. Samal ajal ei tulnud ju kellelegi pähegi ühtäkki nimetada kultusseriaali «Salatoimikud» («The X Files») ümber «Salafailideks» ning endiselt me räägime lisaks failidele ja toimikutele kartoteekidest, registritest, kaustadest, viilidest jne.

Inimeselt võetakse proov, see viiakse laborisse, kus seda analüüsitakse ning saadakse vastus – nii lihtne see eesti keeles ongi.

Hiljaaegu andis Eesti perearstide selts välja juhised koroonaviiruse leviku ajaks ning seda lugedes tundis filoloog suurt soojust südamesse tulvavat ja piiritut tänulikkust. Nimelt selgub, et tegelikult ka meditsiinitöötajad saavad ilma põhjendamatult laienenud tähendusega ja meie igapäevakeeles vohava testita hakkama.

Kõigepealt räägivad perearstid SARS-CoV-2 proovi võtmisest ja analüüsile suunamisest. Seega, kui haiguskahtlusega inimesele surub meditsiinitöötaja pika pulga ninna, ei ole see testimine, vaid talt võetakse proovi, kõnealusel juhul siis koroonaproovi. Pulga ninnasuruja pole aga testija, vaid proovivõtja.

Edasi selgitavad perearstid, kuidas tuleb käituda siis, kui analüüsi vastust pole veel tulnud või kui vastus on tulnud. Inimeselt võetakse proov, see viiakse laborisse, kus seda analüüsitakse ning saadakse vastus – nii lihtne see eesti keeles ongi, ei mingeid teste, testitulemusi ega testimisi.

Sõnu test ja testima oleme laenanud kaks korda: esimesel korral psühholoogiaterminina, teisel korral aga võtnud üle ka suure osa selle sõna muid tähendusi. Test on tõesti mugav sõna, kuid laenamine pole alati õigustatud. Kui ikkagi on mingi toimingu, nähtuse või objekti kohta keeles juurdunud sõna juba olemas, pole mingit põhjust see kõrvale visata ja võõrkeelest uus võtta. Muidu muutub keel vaid vaesemaks.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles