/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2020/10/13/13411206t1h966d.jpg)
Jordaaniast Eestisse loomasöödaäri ajama tulnud Mahmmud Ahmed (32) tegi ettevalmistusi kahe uue tehase ehitamiseks, kui teda tabas nädalapäevad tagasi šokk: SEB pani tema firma pangakonto kinni.«Ega ma ei teagi, kas suudame siin äriga jätkata,» rääkis murelik Ahmed, kes tuli ajakirjanikuga kohtuma oma Viimsi kodust. «Varsti pean hakkama töötajatele ja partneritele oma isiklikult pangakontolt raha kandma, kuna firma rahakraanid on lihtsalt kinni. See pole eriti jätkusuutlik.»
Inseneriharidusega Ahmed kuulis Eestist esimest korda tänu Eesti Energiale. «Nende tegevus oli mu kodumaal suur uudis ja see pälvis mu tähelepanu,» meenutas Ahmed. Mäletatavasti arendas Eesti Energia Jordaanias maailma suurimat põlevkivielektrijaama – arendus, millest mõni aasta tagasi edukalt väljuti. Tõsi, kümme protsenti jaamast kuulub endiselt meie riiklikule energiakontsernile.
Uurinud veidi aega välismaal õppimise võimaluste kohta, saabuski Ahmed 2013. aastaks Eestisse, kus asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli magistriprogrammis keskkonnakorraldust. Pärast õpinguid ei läinud ta kodumaale tagasi, vaid otsustas asutada firma. «Teadsin, et mu kodumaal Jordaanias on loomasöödaga väga kehvad lood,» rääkis ta äriidee tekkimisest.
Ettevõtja seletas, et peaaegu kogu Lähis-Idas on loomasöödaks vajaliku toormaterjali heina kasvatamine kas keelatud või väga piiratud. Kuna vihma sajab vähe, peab heinamaid kunstlikult niisutama. Väärtuslikku vett on otsustatud hoida pigem inimestele joogivee tagavaradeks. «Seetõttu tuleb kogu loomasööt importida,» märkis Ahmed.
Esialgu aitas ta loomasööta kodumaale vahendada Hispaaniast, seejärel pani Eestis tootmise püsti. «Erinevalt Lähis-Idast on siin väga head tingimused heina kasvatamiseks ja kvaliteetse loomasööda valmistamiseks,» kiitis Ahmed. Nii lõi tema ettevõte Golden Fields OÜ käed kohaliku põllumajandusühistuga Kevili, mis pakub Ahmedile Rakvere külje all tootmispinda ja toorainet ning millel on firmas ka kümneprotsendiline osalus.
Esialgne investeering masinatesse oli siiski krõbe summa – viis miljonit eurot. Pool rahast tuli Ahmedilt endalt, kes ei tee saladust, et on pärit suurest ja jõukast Jordaania perekonnast. Ülejäänu tuli äripartnerilt.
Golden Fieldsi äriidee on iseenesest lihtne. Ühest otsast läheb sisse põldtimut, ristikhein ja muud rohttaimed ning teisest otsast tuleb välja loomasööt, mis seejärel kuivatatakse ja plokkideks surutakse. Plokid pakitakse konteineritesse ja saadetakse meritsi peamiselt Jordaaniasse, aga ka Kuveiti, kus need antakse ette kohalikele kariloomadele, nagu veised, lambad ja hobused. Möödunud aastal oli firma käive poolteist miljonit ja kasum 130 000 eurot. Aga tehas töötas Ahmedi sõnul veel väga väiksel võimsusel.
Kas tõesti tasub nii väikese lisandväärtusega toodet saata maailma teise otsa, tekib küsimus. Ahmed tunnistab, et ehkki loomasööda valmistamine pole midagi ületamatut, on seal siiski omad tehnoloogilised nõksud, et sööt tuleks kvaliteetne. Kaugelt kõige suuremaks konkurentsieeliseks peab Ahmed aga seda, et erinevalt tavalisest eurooplasest tunneb ta sealset turgu. «Lähis-Idas peab olema sidemeid, seal peab tundma õiged inimesi, et jalg ukse vahele saada,» tunnistas ta. Kuna loomasööt on seal defitsiitne kaup, saab ta küsida hinda, mis Eestis ei tuleks kõne allagi.
Kuna äri paistis hästi minevat, hakkas Ahmed mõtlema uute tehaste ehitamise peale. Investoritel oli huvi olemas, asukohadki suuresti välja vaadatud. Siis läks aga korraga jamaks.
Kaks nädalat tagasi pani SEB pank Golden Fieldsi arveldusarve kinni, mis tähendab, et nad ei saa vastu võtta raha klientidelt, teha makseid töötajatele ega partneritele. Mis siis juhtus? Lühidalt öeldes tundub pangale Golden Fieldsi ja või tema partnerite äritegevus mingil põhjusel kahtlane – seal võib peituda rahapesu ja terrorismi rahastamise oht. Samadel põhjustel on viimastel aastatel kinni pandud sadu kontosid.
Ahmed kirjeldas juhtunut nii: «SEB tahab väga täpselt teada, kes on meie kliendid Jordaanias. Nad tahavad kliendi konto väljavõtteid, maksudeklaratsioone, tütarfirmasid üle maailma! Need on väga personaalsed ja detailseid isikuandmeid, mida pole võimalik nii lihtsalt saada. Ma ei saa öelda ühele Jordaania suurimale firmale, et anna mulle oma konto väljavõte, sest mu pank seda vajab! Tihti küsitakse minult infot, mida ma ei oska isegi kellegi käest küsida.»
Samal ajal, rõhutab Ahmed, on neil iga teele pandud konteineri kohta olemas dokumendid, maksu- ja tolliameti kinnitused, maaeluministeeriumi load. «Kõik on ilusasti arvele võetud ja kirja pandud. Me ei tegele mingi hämara teenuse või väljamõeldud toote müügiga, et raha pesta. Me müüme päriselt loomasööta, mida võib igaüks oma silmaga näha,» toonitas Ahmed ja kurtis, et kui nad arvet taasavada ei saa, ähvardab ettevõtet pankrot. Varsti tuleb tal hakata üheksale töötajale palka maksma oma taskust.
Ahastuses Ahmed asutas hiljuti ühe ettevõtte Leetu, et vajaduse korral äritegevus sinna kolida ja seal ka uued tehased avada. «Leedus tunduvad asjad lihtsamini käivat ja ka riigi tugi paistab suurem olevat,» arvas ta. Kusjuures irooniline on see, et ka Leedus on Ahmedi arve SEBs. Seni pole aga probleeme veel olnud, kuna Lähis-Idast pole makseid veel tehtud.
«Eks kõigil on väike eelarvamus, eriti kui sa tuled Lähis-Idast. Midagi pole teha,» nentis Ahmed. Mingit suurt vaenu enda vastu pole ta aga Eestis tajunud. Vahest võiks riigiaparaat olla paindlikum ja vastutulelikum. «Olen helistanud paar korda ühte riigiametisse, kus pannakse kohe toru hargile, kui nad inglise keelt kuulevad,» mainis ettevõtja.
Eestist ise ära kolida Ahmed siiski ei kavatse. «Tegelikult mulle siin väga meeldib. Tahaksin hoida oma projektid siin,» kinnitas ta. «Ehkki alguses oli mentaliteet võõras, on eestlased meeldiv rahulik rahvas.» Kõigele lisaks kasvatab ta siin koos jordaanlasest abikaasaga kaht last, kes käivad lasteaias. «Siin on väga hea haridus. Selleks et saada Lähis-Idas sama head haridust, peab maksma väga palju raha,» sõnas ta.
Küsimusele, miks SEB Ahmedi ettevõtte arveldusarve kinni pani, vastas panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas: «Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega kaasnevalt on pankadele lisandunud kohustusi, mille tõttu tuleb klienti tunda oluliselt põhjalikumalt kui mõned aastad tagasi.
Me ei küsi kliendilt küsimusi lihtsalt huvi pärast. Meil on vaja infot, et kliendist ja tema äri olemusest paremini aru saada. Lähtume klientide riskide hindamisel muuhulgas residentriigi ja asukohariigi eripäradest, kuid kõige olulisem on siiski panga ja kliendi vaheline koostöö. Koostöö puudumine on levinuim põhjus kliendisuhte lõppemisel.
Kindlasti ei ole kontode sulgemine eraldi eesmärk, vaid abinõu, mida oleme sunnitud kasutusele võtma juhul, kui kliendi tegevus ei vasta panga nõuetele või kui klient keeldub koostööst. Kui esialgu olid kliendid karmistunud nõuete tõttu häiritud, siis üha enam on hakatud mõistma, et tegemist on uue reaalsusega, mis puudutab kõiki panku.»
Kas Ahmedile heideti ette just koostöö puudust või midagi muud, Allas ei täpsustanud.
Kevili ärijuht Alo Alt selgitas sünergiat põllumajandusühistu ja Golden Fieldsi vahel. Kevili liikmed kasvatavad heintaimi, mida müüakse haljasmassina Ahmedi tehasesse, kus sellest valmib loomasööt. Võit põllumeestele on see, et aeg-ajalt rohttaimede kasvatamine mõjub hästi mulla tervisele, tehes seda viljakamaks.
Alt kiitis, et Golden Fieldsi ärimudel on eri regioonide võimaluste ja vajaduste ühendamine: Eestis, kus on piisavalt vett, kasvatatakse hea söödakvaliteediga rohttaimi ja lõpptoodang müüakse toetudes Mahmmud Ahmedi kontaktidele Lähis-Ida riikidesse, kus pole taimede kasvuks nii head looduslikud tingimused kui Eestis.
Alt peab Ahmedi energiliseks inimeseks, kes on väga hea suhtleja. «See aitab leida kontakti erinevate inimestega. Loodud kontakte kokku kombineerides ongi võimalik äri üles ehitada.»