L, 28.05.2022

Juhtkiri ⟩ Vaimselt terve Eesti

Postimees
Vaimselt terve Eesti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Vaimse tervise hoidmisesse tuleks rohkem investeerida
  • See säästaks inimeste tervist ja hoiaks raha kokku
  • Välja võiks kuulutada vaimse tervise kümmeaastaku

Kui tehnoloogilised imed on teinud elu kergemaks inimese kehal, siis vaimul ei ole nii hästi läinud. Inimesed elavad kauem ja kvaliteetsemates elutingimustes kui kunagi varem, kuid tervena elatud aastate arv on hakanud vähenema ja vaimse pinge üle kurdetakse üha sagedamini.

Poliitikutele on meeldinud mõõta oma panust tervishoidu rahasummade ja ehitatud haiglatega. Kuid ehk võiks siiski proovida ka vaimse tervise parandamisega. Alustada tasuks sellest, millega saab kohe tegeleda: vaadata üle psühhiaatrite, kliiniliste psühholoogide ja vaimse tervise õdede ennustatav vajadus järgmiseks aastakümneks ning teha vastavad korraldused tervishoiu rahastamises.

Meie meditsiinisüsteemil tuleb ajaga kiiremini kaasa liikuda, sest pole ju saladus, et ka füüsiline tervis sõltub suurel määral vaimsest, see aga omakorda elukeskkonnast, sotsiaalsetest, majanduslikest ja poliitilistest tingimustest. Õnnelikus kogukonnas on haigusi vähem. Toimiv ja kvaliteetne vaimse tervise monitooring, õigeaegne sekkumine jms on ka majanduslikult kasulik. Õigel ajal avastatud ja ravitud vaimsed haigused hoiavad ära suured kulud, mis kaasnevad somaatiliste haiguste raviga. 2018. aastal kulus Euroopa Liidus vaimse tervise häirete raviks 13 protsenti tervishoiukuludest, vaimse tervisega seotud kogukulu, sh majanduslik kahju, ulatus nelja protsendini SKTst ehk üle 600 miljardi euro aastas.

Uuendusliku riigina võiks Eesti kuulutada välja vaimse tervise kümmeaastaku, et muuta meie elu- ja töötingimused vaimset tervist säästvaks.

Vaimse tervise küsimused tuleb tõsta riiklikul tasemel prioriteetseks, mis tähendab ka piisava hulga psühhiaatrite ettevalmistamist ja töötingimuste loomist, kliinilistele psühholoogidele lisaks ka tervisepsühholoogide ettevalmistamist, kes tegeleksid psüühikahäirete ennetamise ja riskide maandamisega. Kõigi somaatiliste haiguste ravi kallineb pidevalt ning hea võimalus kulusid vähendada on panustada vaimsesse tervisesse.

Hea psühhiaater, psühholoog ja vaimse tervise õde peavad saama väärilist tasu, sest nende puudumine läheb ühiskonnale palju kallimaks. Tuleb kaaluda, kas piiratud ressursside tingimustes on suurte hoonekarpide ehitamine ja supermoodsate diagnostikaseadmete hankimine igasse haiglasse alati vajalik, nende asemel tuleb korda saada meie ühiskonna vaimne tervis.

Palju tõsisemalt tuleb suhtuda keskkonnateguritesse, millest vaimne tervis sõltub: alates ruumiplaneerimisest ja inimeste asualade kujundamisest kuni töökohtade hügieenini. Avaliku elu tegelased võiksid mõelda oma sõnakasutuse üle, et vältida liigset stressi ühiskonnas. Juhid peaksid õppima suhtlema, et mitte lõhkuda oma inimeste vaimu. Mõtleme, kas kedagi teenindades võime teha haiget või kas me klientidena ei ole teinekord haigeks tegevalt upsakad.

Kord aastas tähistatavast vaimse tervise kuust jääb väheks, sest probleem on niivõrd tõsine. Eesti võiks uuendusliku riigina kuulutada välja vaimse tervise kümmeaastaku, mille jooksul viia meie elu ja töötingimused vastavusse tehnoloogia arengutaseme ning inimeste ürgse loomuse ja vajadustega. Kui praegu alustame, siis kümme aastat hiljem võime vähem muretseda meditsiinipersonali nappuse pärast, sest inimesed on lihtsalt tervemad.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles