Martin Mölder: võitlus abielu tähenduse üle

  • Pole üllatav, et referendum tekitab palju teravust.
  • Praegu on kampaania jäme ots pigem opositsiooni käes.
  • Huvitaval vahepealsel seisukohal on luterlik kirik.
Martin Mölder. FOTO: Erik Prozes

Koos uue poliitikahooajaga on alanud ka kampaania järgmiseks sügiseks kavandatud abielu tähendust puudutava referendumi üle, kirjutab politoloog Martin Mölder.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koalitsioon on kokku leppinud, et rahvahääletuse vormis tuleb küsida Eesti kodanike arvamust selle kohta, kas põhiseadusesse peaks kirjutama, et abielu on kooseluvorm, mida riik tunnistab ainult mehe ja naise vahel. See tähendab, et mehe ja naise vaheline abielu tuleks seada riigi perspektiivist tähtsuselt samale tasemele selliste üldiste kultuuriliste põhimõtetega, nagu eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Arvestades küsimuse sisu ja referendumi vormi, ei ole üllatav, et see tekitab palju teravust. Osa meelest tohib riik seda küsimust puudutada ainult siis, kui abielu mõistet peaks vastupidises suunas muutma. Teistele on probleemiks see, et muu riigielu küsimuse all küsitakse inimestelt seda, kas põhiseadust peaks muutma või mitte, ilma et põhiseadus selle hääletuse tulemusena tegelikult muutuks.

Me üldjoontes teame, milline oleks referendumi tulemus, kui see peaks toimuma nüüd. Eesti kodanikud otsustaksid, et abielu peaks olema määratletud kui liit mehe ja naise vahel. Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ning Turu-uuringute ja Norstati läbi viidud küsitlused on näidanud, et selles küsimuses seisukohta omavate inimeste hulgas (arvates välja need, kes ei avalda seisukohta) on seesuguse muudatuse toetajatel selge ülekaal. Praegu on umbes 60 protsenti neid, kes on mehe ja naise abielu põhiseadusliku sätestamise poolt, ja 40 protsenti neid, kes oleksid sellele vastu. Kusjuures aja jooksul on siin toimunud kerge nihe: kui umbes kaks ja pool aastat tagasi oli pooldajate osakaal ligi 70 protsenti, siis praeguseks on see langenud 60 peale või natuke alla selle. Suurenenud on ka seisukohta mitte omavate inimeste osakaal: kui 2018. aasta esimeses pooles oli see kuus protsenti, siis praegu on see umbes 10. Hoiakute raskuskese ei ole muutunud, kuid järgmise aasta sügiseni on veel pikk tee ning päris kindlasti on see referendum asi, mis selle valitsuse päevakorrast maha ei lähe. Kampaaniat kodanike seisukohtade muutmiseks näeme küll ja veel.

13.10.2020 15.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto