Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
15.10.2020
Eesti Erikomisjon Hillar Tederi suurannetust niisama ei jäta (12) Voltri: palga külmutamine viib streigini Eesti lühiuudised Rebaste, naaritsate ja tšintšiljade saatus kaalukausil (39) Aasta muinsusteoga sai hakkama Valga vallavalitsus Linnavalitsus elustas Reformierakonna mulluse plaani (2) Gümnasistide ideed: taskuhäälingust stressivastaste mesilasvahaküünaldeni Majandus Raul Siem: postkontorid võiks asendada pakiautomaatidega (10) Majanduse lühiuudised Valgevene äri tõi Eesti firmale sajamiljonilise käibekasvu (1) Välismaa Mäda süsteem röövib Rumeenia inimkaubanduse ohvritelt lootuse õiglusele (3) Sõja meenutamine pani Korea menubändi Hiinas põlu alla Mägi-Karabahh – mitte kristlaste ja moslemite konflikt, aga natuke siiski (5) Välismaa lühiuudised Tšehhi ja Belgia ägavad koroonakoorma all Arvamus Urmas Nemvalts: meenutusi Mägi-Karabahhist (2) Gert Jostov: kas kodus või kontoris? Lugejakiri: Kelle mure on ELi välispiir? Aivar Sõerd: valitsus vassib laenuraha asjus (11) Lauri Tõnspoeg: saamatu keskkonnaminister astugu tagasi (3) Toomas Alatalu: riikide sünni otsustavad jõud ja suhted (4) Karl Gustaf Scherman: vajame uut hauarahu lepingut (11) JULGEOLEK ⟩ Alexander Lott: Läänemeri ja Must meri – mare clausum või mare liberum? (4) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Kaliningradist Krimmi Fookus JULGEOLEK ⟩ Alexander Lott: Läänemeri ja Must meri – mare clausum või mare liberum? (4) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Kaliningradist Krimmi Kultuur GRAAFIKUD ⟩ Teatristatistikas tehti taas rekordeid (1) «Band of Gypsys 50»: pool sajandit kitarrimõnu Lahkuja kustutab tule? (2) Sport Mait Patraili koduklubi läheb eurosarja trofee jahile Spordi lühiuudised Miks pole Eestis tulevärki, mis kõditab maailmas miljonite vutifännide närve? (1) Rootsi WRC-etapp tegi muudatusi, et vältida tänavuse krahhi kordumist Vutikoondise peatreener Voolaid: kui nii jätkame, hakkavad pallid rohkem sisse minema (4) Maa Elu Piimatootja: hea vähemalt, et diislikütus on odav Nädala mõte: maaelu käärid Kollaselt õitsevad põllud petavad silma Riik ostab raskustesse sattunud põllumeeste maad kokku (4) Põllumehe võimekus investeeringuks toetust või laenuraha saada jääb kesiseks Kanade ületalve pidamises pole midagi keerulist Päev veinitalus: kuidas valmib viinamarjavein? Tormid meil ja mujal Taimed ei tee imet, ent leevendavad haigusnähte Niidukeid on odavam hooldada enne talvekorterisse viimist Kogenud hapendaja jätab kapsa ja kurgi teistele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tormid meil ja mujal

2 min lugemist
Lõõmav loojang 12. oktoobril tähistamaks sügise võimutsemist. FOTO: Jüri Kamenik

Eelmises ilmajutus oli orkaanidest pikemalt juttu. Need tormid tekivad enamasti troopiliste vete kohal, kus vesi on piisavalt soe. Väljaspool troopikat, kus veed jahedamad, on nende teke erandlik, aga mõnikord siiski.

Käesolev Atlandi orkaani hooaeg on olnud hüperaktiivne, samas oktoober on toonud rahulikuma perioodi, nii et pärast 4. kategooria Deltat enam nimelisi torme tekkinud ei ole. Siiski, hooaeg kestab ja mõni võib veel tekkida. Võrreldes 2005. a hooajaga, mis on eelmine rekord, on siiski erinevusi: tormid on nõrgemad ja need on tekkinud järjestikku kiiremini ja lühema aja vältel.

Eelmine kord jäi jutt pooleli orkaani silma juurde. Meeldetuletuseks, et see on hästi jälgitav eeskätt intensiivsetes orkaanides ja kujutab endast vaikse sajuta ilmaga ala, mõnikord võib ilm olla seal täiesti selge. Kuigi silma tekkimise põhjuste osas on ebaselgust, on siiski peamine roll kõrgrõhkkonnal, mis asub otse silma kohal. See kõrgrõhkkond on orkaani püsimiseks ülitähtis – see viib orkaanist tõusvad ja jahtuvad õhumassid eemale, vastasel juhul hääbuks orkaan (troopika­tsüklon) üsna kiiresti pärast tekkimist. Antitsükloni olemasolu tähendab ka seda, et orkaani kohal on vastupidise õhuliikumisega ala kui orkaanis endas. Kuna kõrgrõhkkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pärsib see pilvede arengut ja sademeid, samuti on tuul seal nõrk, samas madalaid pilvi võib seal olla küll.

Silmaga sarnanevaid moodustisi on ka parasvöötmes mõnikord tekkivates ülitugevates tormides. Sellistel tormidel võivad olla nii troopilise kui ka parasvöötmelise tormi tunnused. Lõpuks siis ka polaartsüklonid, mis tekivad enamasti Arktikas, kui väga külm õhk on avatud veepinna kohal. Seda tüüpi tormid on küll väga lühiealised ja ebastabiilsed, kuid kui mõni laev satub sellisesse, seistakse silmitsi orkaanitugevusega lumetormiga.

Kõneainet pakub ka kliimanähtuste ja -muutuse mõju tormidele. Vaiksel ookeanil on La Niña. See on nähtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on sel juhul tavalisest kuivem. La Niña ajal suureneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. Kliimamuutusega on hakatud seostama ka orkaanide äkiliste tugevnemiste sagenemist, nt käesoleva Atlandi orkaanihooajal.

Eestis siiski nii vägevaid torme tänapäeva kliimas ei ole. 1967. ja 2005. a tormid, mis on jäänud meelde, on mõjutanud nii loodust (ulatuslikud metsa- ja rannakahjustused) kui ka ühiskonna suhtumist nt ilmaprognooside/hoiatuste vajalikkusse, küünivad hädavaevu 1. kategooria orkaanide tugevuseni. Kõige tugevamad looduslikud tuuled on meil tornaadodes.

Sügis on viimaks oma õigused kehtestanud: suvi sai lõplikult pühapäevaga otsa. Kuigi soojemaid päevi kindlasti veel tuleb, ei maksa enam üle 10kraadist sooja loota, võib-olla mõni üksik erandlik päev. Ilm on võrdlemisi rahulik, suuri torme ega sadusid ei ole, aga selgelt sügisene. Mõnel selgemal ööl võib öökülma olla ja pole välistatud, et mõnest pilvest tuleb ka märgi helbeid. Aga kindlasti pole veel talvist ilma ette näha.

Seotud lood
14.10.2020 16.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto