Aasta tegu – Kuperjanovi 12 restaureerimine üürimajaks Kuperjanovi 12 on Valga, kui mitte terve Eesti üks omapärasemaid juugendlikke elamuid, mida kohalikud tunnevad lõvidega majana. Aasta teo tiitlit väärib selle kauni hoone restaureerimine mitte ainult seetõttu, et üks nukrasse seisu jõudnud kaunis mälestis aidati uuele elule, vaid ka Valga vallavalitsuse julge ja missioonitundest kantud otsuse eest osta see maja vallale ning korrastada riigi üürimajade programmi raames valla üürimajaks. Nüüd on Valgal pakkuda tõeliselt inspireeriv ning nüüdisaegne üüripind, mis on töökoha valikul sageli oluline kaalukeel. Valga julge otsa lahti tegemine on loodetavasti eeskujuks teistele omavalitsustele. Hoones tehtud uuringud ja taastamine tõid välja üllatusi: ruumidest leiti ehitusaegseid maalinguid, mis otsustati osaliselt eksponeerida ja restaureerida. Maalinguid uuris Kaisa Milsaar, restaureeris Kristiina Ribelus. FOTO: Muinsuskaitseamet

Kolmapäeval jagas muinsuskaitseamet Tallinnas Proto Avastustehases aastapreemiaid restaureerimis- ja muinsuskaitsevaldkonna parimatele. Nomineeritute seas oli ka Postimehe uus meediamaja Tartu maanteel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale
Hästi restaureeritud mälestis – Padise kloostri varemete konserveerimine Padise klooster on üks Eesti unikaalsemaid mälupaiku, mille ajalugu ulatub juba 15. sajandisse. Kloostri püstitasid tsistertslased, kelle vaimne deviis oli askeetlikkus ja pühendumine. Kui varem oli õhus mõtteid taastada kloostrihoone keskaegsel kujul, siis 1990. aastatel alanud töö eesmärgiks sai varemete konserveerimine. Restaureerimiskonteptsioon on tiivustatud tsistertslastele omastest põhimõtetest, seades eesmärgiks mõõduka ja pieteeditundelise sekkumise vaid ulatuses, mis on vajalik hoone säilimiseks. Omanik on SA Padise Klooster, projekti eestvedaja Heli Nurger, arheoloogid Paul Ööbik ja Villu Kadakas, restaureerimisprojekti koostas AS Restor, töö tegi Tarrest LT OÜ. FOTO: Elvo Jakobson
Hästi restaureeritud kunstimälestis – Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine Läänemaa väikeses helesinises puitkirikus asub kaks vitraaži, mis on Eestis ainulaadsed: need on valmistatud kahe klaasikihi vahele pandud imeõhukesest paberist. Restaureerimine võeti ette, et vahetada vitraažil mõned katki läinud klaasid ja aidata sellega kaasa haprate kunstiteoste säilimisele. Konservaatoritele oli see korralik kondiproov, sest rohkem kui saja-aastane paber oli väga habras, peaaegu tolmuks muutunud. Konservaatorite kõrval tuleb esile tõsta EELK Nõva Püha Olevi kogudus, kes lisaks vitraažide restaureerimise eestvedamisele hoolitseb Nõva kiriku eest nii, nagu ka see oleks mälestis. Konserveerimistöö tegid Heige Peets, Maris Allik, Tea Šumanov, Aire Aksiim ja Martin Sernat (konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut). FOTO: Elvo Jakobson