R, 9.12.2022

KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: täna uurid kariksammalt, homme reedad kodumaa?

Rein Kuresoo
, Fookuse Keskkonna toimetaja
Rein Kuresoo: täna uurid kariksammalt, homme reedad kodumaa?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meie Eesti Keskkonna toimetaja Rein Kuresoo.
Meie Eesti Keskkonna toimetaja Rein Kuresoo. Foto: Kail Kuresoo
  • Juba mitu aastat on looduskaitsjad püütud kujutada Vene kapitali mõjuagentidena.
  • Nord Streami raha kasutav BALTCF on printsiibi saastaja maksab legaalne väljund.
  • Eesti riik on jätnud aastaid tegemata töö, mida vääriselupaikade otsijad teevad.

Toimetaja Rein Kuresoo uurib looduskaitsjate vastu metsa- ja puidutööstuse lobbi poolt esitatud süüdistuste paikapidavust.

Juba jaanuaris 2019 kirjutas Mari Kartau Maalehes, et Eesti Looduseuurijate Selts inventeerib metsade vääriselupaiku, kasutades selleks Nord Streami raha peal toimiva BALTCFi (Baltic Sea Conservation Foundation) rahastust. Üle aasta hiljem, 18. juuni Eesti Ekspressis küsis Jaak Nigul juba otse: miks tahab Gazprom kaitsta Eesti metsi? «Mis on Gazpromi rahastatava keskkonnafondi huvi, et maksta kinni Eesti metsadest vääriselupaikade otsimist? Või toetada Eesti ornitolooge? Mida tooks neljakuuline linnurahu kaasa Eesti metsa- ja puidutööstusele? Milliseid võimalusi aga looks mõne naaberriigi energiahiiule Eesti metsatööstuse allakäik?»

Loodetavasti tegi Nigul toona avalduse ka kaitsepolitseile – kui mitte, siis küllap korjas kapo vihje ise üles ning kontrollis seda nagu kord ja kohus. Paraku ei eelda kapo töömudel seda, et nad kedagi, keda avalikkuse ees riigi õõnestamises süüdistatakse, puhtaks peseksid. Kapolt kuuleme sõnumeid vaid siis, kui süüdistatav ongi lõpuks osutunud vaenulike jõudude mõjuagendiks.

Akadeemiline selts mõjuagendiks?

Kaitsepolitseilt aga pole pooleteise aasta jooksul tulnud metsakaitsjate kohta kippu ega kõppu. Ja nii kirjutabki Mari Kartau 8. oktoobril sel teemal Maalehte uue loo, mis tõotab õudust ja põnevust: «Uus teleseriaal «Reetur» algab stseeniga, kus spioon läbi metsa jälitajate eest põgeneb. Umbes nii kujutame ette ka tegelikult Eestis aset leidnud luureoperatsioone. Kuid kas meie metsades käib varjatult sootuks ulatuslikum mõjutustegevus? Loogiline oleks, arvavad need, keda see puudutab.»

Üks üsna kindlalt toimiv võte laiema lugejaskonna kõnetamiseks on asendada vaidlused keeruliste teemade üle süüdlase leidmisega.

Sobiv hetk meediaspinni keerutamiseks on leitud. Üks üsna kindlalt toimiv võte laiema lugejaskonna kõnetamiseks on asendada vaidlused keeruliste teemade üle süüdlase leidmisega.

See patuoinas peab erinema inimestest, kes valdavalt meediat tarbivad – nemad tahavad end tunda hästi ja mitte olla süüdi. Sõnumit saab mitmel viisil võimendada: «Õhinapõhise aktivismi kõrval liigub looduskaitses ka raha.» Olgu öeldud, et Niguli poliitökonoomia järgi ei peaks looduskaitsjate, sotsiaalteadlaste ja kultuuriinimeste taskus olema pennigi.

Harilik kariksammal

Harilik kariksammal on üsna hea väärtusliku ja liigirikka elupaiga indikaatorliik. See tumepruun, enamasti lehtpuude tüvedel kasvav helviksammal eelistab lammi- ja salumetsi.
Harilik kariksammal on üsna hea väärtusliku ja liigirikka elupaiga indikaatorliik. See tumepruun, enamasti lehtpuude tüvedel kasvav helviksammal eelistab lammi- ja salumetsi. Foto: Renno Nellis

Harilik kariksammal ei ole Eestis looduskaitse all ja isegi mitte eriti haruldane liik. Ta kasvab enamasti lehtpuude tüvedel enam kui kahe meetri kõrgusel lammi- ja salumetsades. Kuid harilik kariksammal on iseloomulik pika järjepidevusega metsadele ja seetõttu arvatud vääriselupaikade indikaatorliigiks.

Ja hoolega otsides võib ka kapo aastaraamatutest leida midagi, mis just nagu süüdistusi kinnitaksid: «Tähelepanelikult tasuks suhtuda Venemaa katsetesse edendada rahvusvahelist noorte koostööd, näiteks vabatahtliku tegevuse, keskkonnakaitse ja kliimahoiu sildi all,» on seal kirjas. «Nendes teemades nähakse võimalust noori positiivselt ühisesse Venemaa info- ja tegevusvälja tõmmata, et neid hiljem enda huvides ära kasutada, kas või Eesti-vastases propagandas.» Viimati, kui see teema konkreetselt avalikkuse fookusesse tõusis, oli tegemist noorte eestivenelastega, kes olid käinud putinistliku nooruse propagandalaagris Seligeri järve ääres. Nii et mõtlevat inimest on siiski raske veenda selles, et 1853. aastal asutatud Eesti Looduseuurijate Selts, mis on pigem akadeemiline kui aktivismipõhine organisatsioon, on asunud Venemaa energiahiiu mõjuagendiks.

Printsiip «saastaja maksab»

Seda, et keskkonda kahjustavad mammutettevõtted on rohelisi organisatsioone rahaliselt mõjutanud, on ajaloos ette tulnud ja seetõttu kuuluvad teadmised finantshügieenist ja rohepesu vältimisest maailmaparandaja aabitsatõdede hulka. Samas ei nähta põhjust, miks suurte firmade raha teatud tingimuste täitmise korral mitte vastu võtta.

Vastupidi – peaaegu kogu maailmas rakendatakse printsiipi «saastaja maksab», mille kohaselt peab kõik keskkonnakahjude hüvitamisega kaasnevad kulud kandma saastaja ehk kahju tekitaja. See põhimõte sisaldub nii Eesti keskkonnavastutuse seaduses kui ka EÜ direktiivis keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta ning paljudes analoogilistes seadustes teistes Euroopa riikides. Nii et kui kusagil peaks tegutsema keskkonda kahjustav firma nimega Vanakuradi Vanaema, siis tuleks temalgi keskkonnakahjude korvamiseks raha välja käia (seda muidugi juhul, kui ta tegevus keskkonda kahjustab).

3 MÕTET

  • Mari Kartau ja Jaak Nigul on püüdnud juba mitu aastat kujutada looduskaitsjaid vene kapitali mõjuagentidena.
  • Nord Streami raha kasutav BALTCF on printsiibi «saastaja maksab» täiesti legaalne väljund.
  • Eesti riik on jätnud aastaid tegemata töö, mida vääriselupaikade otsijad teevad.

Nord Streami gaasijuhe paikneb suuresti rahvusvahelistes vetes, üksikute riikide keskkonnaseaduste mõjualast väljas, ning seetõttu rakendati printsiipi «saastaja maksab» gaasitarnija suhtes veidi teistmoodi kui tavaliselt. Isegi Kartau väide, nagu kasutataks fondis ainult Gazpromi raha, on ebakorrektne. Nord Stream AG maksab keskkonna hoidmiseks mineva raha BALTCFile ja edasise raha liikumise üle puudub Nord Stream AG osanikel kontroll. Peamiselt Saksamaa gaasi ostjate raha laekub BALTCFi arvele veel enne, kui see jõuab Nord Streamilt Gazpromi kätte. Ning Nord Streami osakud jagunevad järgmiselt: Gazprom – 51 protsenti, Wintershall – 15,5 protsenti, PEG Infrastruktur AG – 15,5 protsenti, N.V. Nederlandse Gasunie – 9 protsenti, Engie – 9 protsenti.

Kellele see kasulik on?

Aga kelle huvides oleks see, et Nord Stream saaks konkurentsieelise ja võiks keskkonda kahjustada, ilma et temal või Gazpromil tuleks selle eest sentigi maksta?

Kui tahta viimasele küsimusele vastata artikli kirjutajate veidrat vaatevinklit kasutades, siis võiks öelda, et muu hulgas oleks see Eesti metsa- ja puidutööstuse huvides, sest looduskaitse nimel on neile tekitatud kahju, mille nad on sendi täpsusega välja rehkendanud. «/…/ vääriselupaikade inventeerimise projekti investeeritud iga BALTCFi euro kohta kaotab Eesti aastas 18,77 eurot.» Selles seoses on huvitav uurida BALTCFi projektiportfelli.

Kuidas loodab Gazprom kahjustada Rootsi riiki, olles rahastajaks projektile, mis taastab Rootsi märgaladel haugi kudealasid? Või millise julgeolekuriski loob rahaeraldus Poola riigile sealsetes vetes sõja ajal uppunud Saksa naftatankeri Franken seisukorra uurimiseks? Kas tuleks meil kõrgendatud valvsusega jälgida projekti «Lõheliste naasmine Läänemere väikejõgedesse», mille koordinaatoriks on Läänemere-äärseid keskkonnaorganisatsioone ühendav Puhta Läänemere Ühendus (Coalition Clean Baltic, CCB) ning projekti osapoolteks keskkonna- või õngemeeste organisatsioonid kõigist Läänemere-äärsetest riikidest, sh Eesti Kalastajate Selts?

Väärtuste konflikti juured

Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näivad elavat veidras paralleelmaailmas, kus püütakse praeguseks üldtunnustatud keskkonna- ja looduskaitselisi põhimõtted pea peale keerata. Nad soovivad «restarti looduskaitsealadele», mis peaks tähendama looduskaitsealade pindala olulist kärpimist, raiepiirangute leevendamist kaitsealadel ja usinat «kahjulike» liikide küttimist. Ja mis põhiline, nad toetavad puidu massiivset põletamist, mille kliimasõbralikkus sellistel tingimustel, nagu seda tahetakse Eestis korraldada, on ülimalt küsitav.

Erametsaliit ning metsa- ja puidutööstuse liit elavad veidras paralleelmaailmas, kus püütakse üldtunnustatud põhimõtted pea peale keerata.

Vaevalt et isegi puidutöösturite soov Eestis puidukeemiat arendada leiaks ületamatut vastuseisu, kui arvestataks Eestist reaalselt saada olevate ja säästlikult varutud puidumahtudega. Tuletame meelde, et puidurafineerimistehase rajamist plaaninud EstFori algsetes plaanides kiigati Valgevene ja isegi Venemaa puidu poole. Kapo oli kunagi sunnitud hoiatama: «Riik ei tohiks ennast leida olukorras, kus toorainemahukas tööstus on üles ehitatud ja makromajanduslikult on sellel suur mõju, ent kohalik tooraine on otsas ja ainsaks sobivaks pakkujaks on võõrriik, mis tahab meie iseseisvust ja sõltumatust majanduslike vahenditega kahjustada.»

Märksõnad
Tagasi üles