Sisukord
Arvamus
Tänane leht
16.10.2020
Eesti Tuuker salapärasest Estonia-videost: Otsige see kassett üles (5) Taavi Rõivas teeb poliitikaga lõpparve ja läheb ärisse Postimehe metsasari ⟩ RMK keeldub avalikustamast rahvale tähtsate metsade kaarti (18) Eesti lühiuudised Galerii ⟩ Riigikogus läbis esimese lugemise karusloomafarmide keelustamine Eesti teadlased asusid metsikute hiirte abil koroonavaktsiini uurima USA pidas kinni suurpettuses süüdistatava Eesti kodaniku (1) Majandus Nordica kauaoodatud riigiabi kulub vanade võlgade klattimiseks (4) Korea megabändi BTS mänedžeride aktsia debüteeris tormiliselt Kaamose juht: riigi tuge on tarvis ainult kolmes valdkonnas (1) Majanduse lühiuudised Rõivatööstus teeb läbi suuremat sorti muutuse Välismaa Brüssel tunnistas suhte halva lõpu tõenäosust Kohalik vaade ⟩ Leedu parteisid ootab ees miini­väli (1) Välismaa lühiuudised Norra andis Poola kodanikule Rafał Gawełile asüüli KOHALIK VAADE ⟩ Rooma ilu varjab vaesust ja nälga (2) Arvamus Juhtkiri ⟩ Infosõda metsarindel (1) Teet Korsten: partei – meie aja au, mõistus ja südametunnistus Iverson Ng: üks riik, kaks keelt ja müüt «Eesti eest» (27) Kadri Simson: hooneid renoveerides turgutame majandust (1) Edward Lucas: sõnadest ja tegudest (1) Lauri Aasmann: küberturvalisus on kas ettevõtte visiitkaart või komistuskivi Martin Hirvoja: Danske rahapesus pole kohtupidamine võimalik KESKKOND ⟩ Renno Nellis: 20 aastat metsa vääriselupaikade otsimise saagat KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: täna uurid kariksammalt, homme reedad kodumaa? Kultuur Kadri Noormets liigub päris teatri poole Road-movie’lik krimiseiklus läbi Eestimaa Päev krabi-inimese elus Filmiarvustus ⟩ Metsikud aastad muumilooja elus Sadistliku ülemõe vanad seiklused Sport Spordi lühiuudised NBA sõidab Tokyo mängudele «sisse» ja olümpiakorvpall läheb ajas 30 aastat tagasi? Jalgpallikoondis alustas usu taastamist, ent veel on vaja vaeva näha Tartu Tartlased sordivad prügi laisalt Aet Rebane: nimeseadus nimega Asendustegevus (1) Risto Mets: oma särk on ikka ihule lähedal Video ⟩ Linlased istutasid kesklinna uudismaale elurikkuse Eriasjade prokurör loobus kõrgest ametikohast Tartu lühiuudised Kaht Tartumaa aasta küla kandidaati ühendab üks mure Elu ridakülas: ehitaja lõhkus kaevud ja kadus Tark Tartu ⟩ Kopsu­­siirdajate tiim Tanel Laisaare juhtimisel rühib edasi Mis juhtus päikesepoisiga uues koolis (2) Vello Sefiirimäe ootab oma järge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Hirvoja: Danske rahapesus pole kohtupidamine võimalik

5 min lugemist
  • Eestis ei ole kohtunikku, kes saaks Danske kriminaalasja lahendada
  • Andmelekke tõttu on võimatu viia läbi ausat ja õiglast kohtumenetlust
  • Danske kriminaalmenetlus tuleks lõpetada
Martin Hirvoja FOTO: Iris Kivisalu

Esitasin taotluse lõpetada Danske asjas kriminaalmenetlus, kuna kriminaaltoimiku lekke tõttu ei ole õiglane ja aus kohtupidamine Eestis enam võimalik, kirjutab vandeadvokaat Martin Hirvoja.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Juba on toimunud ka põgus avalik diskussioon. Ajakirjanik Priit Hõbemägi arvas, et advokaat tegeleb «efektiivse ja leidliku lollimängimisega». Tartu Ülikooli professor Jaan Ginter aga, et menetluse lõpetamine ei oleks tõenäoliselt mõistlik, sest siis hakkaks kohtualused ise sel eesmärgil materjale lekitama. Riigikohus leidis, et lahendus sõltub sellest, milliseid materjale avaldati. Endine justiitsminister Rein Lang on asja seni kõige põhjalikumalt lahanud, resümeerides, et prokuratuur on Danske asja hunnikusse menetlenud.

Toimunud kohtueelse uurimise andmete paušaalne lekitamine on Eesti senises praktikas pretsedenditu. On teada varasemaid juhtumeid, kus avaldati fragmente või üksikuid dokumente. Seni tuntuim infoleke maadevahetuse asjas toimus aastal 2007, kuid ka siis lükkas vandeadvokaat Aivar Pilv ümber võimaluse, et lekitamise saanuks toime panna kahtlustatavad või nende kaitsjad, kuna toimikut ei olnud neile veel kättesaadavaks tehtud. Toonase siseministri Jüri Pihli sõnul lubas politsei lekitajad välja selgitada. Sama lubas aastal 2016 siseminister Andres Anvelt nn Savisaare asja lekke puhul. Senini pole kuulda olnud, et seda oleks tehtud. Riigikohtu esimees Uno Lõhmus väljendas juba aastal 2003 sügavat muret politsei omakasulise lekitamise pärast. Tegu on süsteemse probleemiga, mitte mingi advokaadi krutskiga, millel pole sisu taga. Ajakirjanikud on oma tööd teinud eeskujulikult, ka õiguslikult pole neile midagi ette heita ning nad ei pea oma allikaid valitsusele avaldama. Kuid prokuratuur peaks vähemalt üritama välja selgitada lekitamiskuriteo, ükskõik kas teo on toime pannud Eestis või väljaspool Eestit prokuratuuri poolt menetlusse kaasatud ametiisik.

Aastast 2004 kehtiva uue kriminaalmenetluse seadustikuga kaotati Eestis nõukogulik inkvisitsiooniline menetlus ning see asendati USA eeskujul loodud võistleva kohtumenetlusega, mille aluspõhimõtteks on, et asja lahendav kohtunik ei tohi enne kohtuistungit näha kohtueelse uurimise toimikut. Endine riigikohtunik Eerik Kergandberg on asunud seisukohale, et kohtumenetluse võistlevuse tagamiseks peab olema välistatud, et kohtunik on enne istungit kätte saanud kriminaaltoimiku. Selleks on seadusega sisse seatud ka nn kahe toimiku süsteem. Seda, kas kohtueelse uurimisega prokuratuuri poolt kogutud tõend on asjakohane ning lubatav, otsustatakse alles kohtuliku uurimise käigus, seejuures enamasti iga tõendi kohta eraldi. 

15.10.2020 17.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto