Rõivatööstus teeb läbi suuremat sorti muutuse

  • 2020. aasta on toonud juba moe- ja tekstiilitööstuses suuremat sorti muutuseid.
  • Tekstiilijäätmetele pole seni paremat lahendust, kui need matta või põletada.
  • Jäätmevabamaks lahenduseks on kohapealne kudumine.
Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus on tuntud oma tekstiilmaterjalide taaskasutuse lahenduste poolest nii Eestis kui mujalgi.  FOTO: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Koroonapandeemias kokku kuivanud moetööstus hakkab jääma minevikku. Mis ootab ees? Kuduvad robotid, monotekstiilid ning jäätmevaba tootmine?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonapandeemia kuivatas kokku moetööstuse ja sellega koos ka tekstiilitööstuse. Tekstiil­materjalide tellimuste maht vähenes tänavu kevadel umbes 30 protsenti.

Üle maailma toodeti 2019. aastal ainuüksi keemilisi kiude üle 80 miljoni tonni. Neile lisandus veel umbes 15 miljonit tonni mitmesuguseid looduslikke kiude. Igal aastal tekib peaaegu 18 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Siiani pole leitud paremat lahendust kui nende matmine või põletamine. Taaskasutusse läheb vaid üliväike osa.

Pole saladus, et peamine tekstiilijäätmete allikas on kiirmood. Sellise masstarbimise puhul kasutatakse rõivatööstuses lapstööjõudu, mida ajendab tegema hinnasurve – madalad tootmiskulud hoiavad hinnad madalal, mis omakorda suurendab müüki. Kuid samal põhjusel puutuvad tarbijad kokku ka mitmesuguste odavate ja ohtlike kemikaalidega.

15.10.2020 17.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto