Sisukord
AK
Tänane leht
17.10.2020
Eesti Siseminister Deutsche Wellele: las geid jooksevad Rootsi (89) Koroonatestidest saab Eesti suurim riigihange läbi aegade (5) Eesti lühiuudised Eesti Atlantis. Peipsi järve vajunud Praaga saarelt leiti haruldasi esemeid (7) Pahavara kolmas laine puudutas ka riigiasutusi Loomakaitsjate MTÜs on rohkem töötajaid kui Eesti suurimas karusloomafarmis (4) Loomaaiauudised Majandus Eestlaste lemmikaktsiad: osta Teslat, müü Tallinna Sadamat Tallinna Kaubamaja kolmas kvartal oli nigelavõitu Baltika heidab mehed üle parda Välismaa Ülemkogu kandis mitmeid koroonakaotusi (2) Poola uus loomakaitseseadus ajas farmerid tänavatele (1) Välismaa lühiuudised USA valmistub valimiskaoseks (4) Arvamus Ilma tegev Eesti noorteadlane: ajubioloogia paneb ühiskonna raskete valikute ette (3) Juhtkiri ⟩ Ka kõrgharidus vajab raha Karl Mihkel Eller: tõkkesprint Tallinna lennujaamas Nädala lugu ⟩ Mihkel Mutt: poliitika igavene taastulek (1) Hillar Teder: helde käega kinnisvaramagnaat Õpipoisist peaministriks (22) Koroonahärjal sarvist Hurmuri ajalooline mälu Kultuur Retk Heino Parsi otsingute otsinguil (1) Eesti animafilmi ükssarvik Sport Presidendivalimistel kaotanud Pevkur: inimesed lihtsalt valetasid mulle näkku (14) Eesti – väikeriik, kes hüppab kergejõustikus üle oma varju Videod ⟩ Eesti kiireim mees: me ei joo, suitseta ega tee narkootikume. Meil on vaid naised ja masinad (4) AK Ilma tegev Eesti noorteadlane: ajubioloogia paneb ühiskonna raskete valikute ette (3) EKI keelekool: eesti keele soome-ugri süda Els Heinsalu ja Ülo Niinemets: milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on? (4) Jelena Skulskaja: 256 armukest ehk tõlke raskused (2) Sveta Grigorjeva: ma pole pidanud Eesti ühiskonda integreeruma, mind kasvatatigi eestlaseks (15) Retk Heino Parsi otsingute otsinguil (1) Eesti animafilmi ükssarvik Digikultuur. Mis on ühist kultuuril ja tehisintellektil? Vikerkaar loeb. Igavust omale otsida Inimesed ajakapslis Tõega säästlikult ringi käivad tunnistajad Aja auk. Sari, mis on sama naljakas kui elu Juurikas. Valitsus ja Ameerika advokaat Juurikas. Pea püsti, Ott! NÄDALA PLAAT. Raugelt jõuline melanhoolia Arter Urmas Vaino: reaalained on meil kõige suurem probleem (27) Täiuslik torm: Mida on aastatagusest Lõuna-Eesti supermarust õppida? (1) Soovituste järgi söönuks?! Ärge lootkegi! Harrastaja näitas sitkust, mis murraks maha isegi profid Kodu ja aed Viimsi rabaäärsel krundil: hortus musicus Erika ja Aarne Saluveeri pere moodi Söögikoht. Kust saab pealinna parimat paneeritud lillkapsast? Kunstiakna galerii 10. Mida tarbekunstnikud sünnipäevalauale panevad? Eesti rekord, mis sündis ringrajal kiirusega 30 km/h (1) Volditavad ekraanid on lõpuks kasutamisvalmis (3) 12 moehitti, mis teevad selle sügise (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: eesti keele soome-ugri süda

2 min lugemist
Sven- Erik Soosaar. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Keele Instituudi vanemteadur Sven-Erik Soosaar kirjutab eesti keele soome-ugri taustast ja hilisematest muutustest.

Hõimunädalal on paslik meenutada, et eestlased on soomeugrilased eelkõige meie ainulaadse keele tõttu, mille soomeugrilisele tuumale on aegade jooksul ladestunud naaberkeeltest paks kiht laensõnu ja uudseid tarindeid. Võrreldes eesti keelt kaugemate sugulaskeeltega, on need keeled sedavõrd erinevad, et pealiskaudsel tutvusel torkavad rohkem silma meie keelte erinevused kui sarnasused.

Erinevuste suurus ilmneb kasvõi selles, et on üsna raske mõelda välja lauset, milles kõik sõnad oleksid igas uurali või ka soome-ugri keeles sama päritolu. Pole ka ime, sest siiani kõneldavaid uurali keeli on umbes 30 ja tüvesid, mis oleks säilinud neist igasühes, on vaid käputäis. Tuntud on lause «Elav kala ujub vee all», mis paljudes soome-ugri keeltes kõlab sarnaselt. Kõik selle eestikeelse lause sõnad on soome-ugri algkeelest pärit. See ei tähenda, et eestikeelne lause oleks kõigile soomeugrilastele arusaadav, sest häälikumuutuste tõttu on kaugemate sugulaskeelte vasted tublisti muutunud. Ka pole sugugi kõigis soome-ugri keeltes selle lause tõlkes samad tüved. Isegi kõige tavalisemad ja iidsemad sõnad võivad mõnikord asenduda uute sõnadega, sageli laensõnadega. Soome keele oskajad teavad, et nt sõnad päike ja ema on meie ühes lähemas sugulaskeeles hoopis teise tüvega (aurinko ja äiti). Samas pole eesti keeles säilinud mitmed uurali tüved, mis on alles soome keeles (appi, kyynel, jänne, setä jne). Nii ei maksa imestada, et kaugemates sugulaskeeltes on mõni sagelikasutatav ja iidne tüvi asendunud teisega. Näiteks kui saami keeltes on uurali tüve vesi asemel hoopis teine tüvi (põhjasaami čáhci), siis ugri keeltes, sealhulgas ungari keeles, pole säilinud uurali tüvi tuli. Komi ja udmurdi keeles pole aga säilinud tüvi kala.

Ka eesti keel on sajandite jooksul märkimisväärselt muutunud. Iidsed soome-ugri tüved on asendunud laenudega balti, germaani ja slaavi keeli kõnelnud hõimude keelest. Mõnigi kord pole vanad tüved aga päriselt kadunud, vaid säilinud mingis kõrvaltähenduses või sõnaühendis. Nii on hammast tähistav tüvi laenatud muistselt balti hõimult, kuid ka vana uurali hammast tähistav sõna on säilinud, küll ainult kammipii tähenduses (võrdle nt mari püj). Alamsaksa keelest laenatud sõna tükk on osaliselt kõrvale tõrjunud vana tüve pala. Uurali tüve pang asemel kasutavad vähemalt põhjaeestlased alamsaksa laenu ämber. Seda loetelu võiks veel jätkata. Selles eesti keele rikkus seisnebki, et uute tüvede kõrval on sageli sünonüümidena säilinud ka iidsed soome-ugri tüved – eesti keele süda (seegi on soome-ugri tüvi).

Seotud lood
16.10.2020 19.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto