R, 9.12.2022

Harrastaja näitas sitkust, mis murraks maha isegi profid

Priit Pullerits
Harrastaja näitas sitkust, mis murraks maha isegi profid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ehitusettevõtja Andrus Mutli koos abikaasa Marina ja poeg Andreasega nädalavahetusel Tartus Toomemäel jooksmas.
Ehitusettevõtja Andrus Mutli koos abikaasa Marina ja poeg Andreasega nädalavahetusel Tartus Toomemäel jooksmas. Foto: Margus Ansu

Ehitusettevõtja Andrus Mutli on vanuse poolest sealmaal, kus temaealised kulgevad tasapaksus mugavustempos pikki maid. Aga Mutlil on särtsu rohkem kui enamikul poole noorematel meestel. Ja mis veel sügisel selgus – tal on ka kadestamisväärset mitmekülgsust.

Diplomeeritud ehitusinsener Andrus Mutli tunneb end läbi ja lõhki, et aru saada: ta polnud piisavalt taastunud. Lisaks oli tagumik põrutustest hell. Ta oli Tartu rattamaratonil saanud 40 kilomeetri võistlusel 61. koha ning avastas järgmisel päeval, et kahe päeva pärast on Viljandis kümnevõistlus.

Nädal varem oli ta juba teinud ühe kümnevõistluse.

Ja kaks nädalat tagasi samuti.

Mitte lihtsalt läbi teinud, vaid püstitanud mõlemal korral omavanuste Eesti rekordi. Mutli on 51.

Kolmas kümnevõistlus kolme ja pool nädala jooksul – liiati vaid kolm päeva pärast rattamaratoni – on midagi sellist, mida isegi maailma selle ala tippmehed eales ette ei võtaks. Hea, kui nad teevad kolm kümnevõistlust terve hooaja jooksul. Nende keha ei peaks vastu. Nende organism ei taastuks pingutusest ära.

Aga Mutli, koos venna Aguga rajatud ehitus- ja restaureerimisfirma Vennad Ehitus juhataja, läks Viljandisse ikkagi kohale. Mis siis, et veteranide klassi harrastussportlasena pole kümnevõistlus isegi tema põhiala. Ta on ennekõike kiirjooksja. Paljud Eesti rekordid 100–800 meetri distantsidel nii M45 kui M50 vanuseklassis kuuluvad temale (vt faktikast).

Ometi oli Mutli septembri algul viinud Kääriku uhiuuel staadionil üle 50-aastaste Eesti rekordi kümnevõistluses 6380 punktini. (Veteranide punktisumma ei ole võrreldav eliitkümnevõistlejate tulemustega, sest neil on heitevahendid kergemad ning tõkkedistants kümme meetrit lühem.) Eelmise, tosin aastat Mati Märtsoni nimele kuulunud rekordi lõi ta üle rohkem kui 700 punktiga. Kõigest nädal hiljem Kohilas lisas ta värskele rekordile veel 142 punkti.

Kas tuleb ka kolmas rekordiparandus?

Ehitusettevõtte juht Andrus Mutli tänavu jooksuvõistlustel Tartus Tamme staadionil.
Ehitusettevõtte juht Andrus Mutli tänavu jooksuvõistlustel Tartus Tamme staadionil. Foto: Erakogu/Fortius Tv

Peast segased rivaalid

Enne viimast ala, 1500 meetri jooksu, oli Mutli Viljandis rekordigraafikust 20 punkti maas. Aga ta on sitke jooksja. Veteranide rahvusvahelistel tiitlivõistlustel oli ta viievõistluses kergitanud end mitmel puhul lõpuala, 1000 meetri jooksu võiduga teisest kümnest esikuuikusse. Sedapuhku olid Viljandis konkurentideks aga noored mehed. Ja distants mitte 1000, vaid 1500 meetrit. «Mulle ebameeldiv ala,» tunnistab Mutli.

Mis tempoga jooksma lähete, uuris Mutli konkurentidelt.

Alla viie minuti, 4.40–4.50 kanti, teatasid noormehed. See oli Mutlile ilmselgelt liiga kiire. (Võrdluseks: Erki Nool jooksis Sydneys olümpiavõitjaks tulles 4.29.)

Ainult üks teatas, et tema sihiks on 5.20. See oli Mutlile rekordi püüdmiseks liiga aeglane.

Lõpuks, tänu tugevale viimasele ringile, jooksis ta aja 5.11. Millega lisas oma eelmisele Eesti rekordile 34 punkti. Uus tippmark on 6556 punkti, mis päris kümnevõistlejate tulemustega kõrvutades peaks tähendama umbes 4800 punkti.

«Tiitlivõistlustel võtab selle tulemusega medali,» kinnitab Mutli.

Ent ta pole veteranide Euroopa ja maailmameistrivõistlustel kümnevõistluses seni kaasa teinud. Seal on ta osalenud kiirusaladel, 200 meetri jooksus sagedasti ja 400 meetri jooksus alati finaali pääsenud. Medalini pole veel aga küündinud (vt lisalugu). Sest konkurents on tihe ja kõva, eriti 45–60-aastaste vanuseklassides. Enamasti tuleb starti 70–100 meest.

«Peast segased,» ütleb Mutli tugevamate rivaalide ettevalmistuse ja taseme kohta. «Inimestel aega on: firmad on üles ehitatud ja lapsed suureks kasvatatud.»

Mikk-Mihkel Arro (vasakult), Andrus Mutli, Kuldar Tamm ja Andres Raja tänavu suvel Pärnus pärast M35 vanuseklassi Eesti rekordi 46,64 püstitamist 4 x 100 meetri teatejooksus.
Mikk-Mihkel Arro (vasakult), Andrus Mutli, Kuldar Tamm ja Andres Raja tänavu suvel Pärnus pärast M35 vanuseklassi Eesti rekordi 46,64 püstitamist 4 x 100 meetri teatejooksus. Foto: Erakogu

Südamehaigus tõi pöörde

Maaülikoolis maaehituse eriala lõpetanud Mutli veedab endiselt pikad päevad tööl. Tema firma on ehitanud näiteks Tartu Sadamateatri ja Antoniuse hotelli, restaureerinud Viljandimaal Suure-Kõpu mõisahoone, Tartus Athena keskuse ja osa vaksalihoonest jne. Praegu tegeleb Mutli peamiselt ehitusjärelevalvega. Tema 13-aastane poeg Andreas on võitnud ETV «10 olümpiastardi» sarjas mitu ala ning tütardest Evelin, kes lõpetas kevadel Tartu Ülikooli, on harrastanud Eesti tasemel iluvõimlemist ja maailmatasemel rühmvõimlemist. Vanim tütar Merilin on Vanemuises baleriin ja noorem tütar Triin õpib Sisekaitseakadeemias. Trenni jõuab Mutli õhtuti kella kuue paiku. Nädalalõpu rahulikele jooksudele läheb ta tihti koos abikaasa Marinaga.

Spordi juurde tõi teda üheksakümnendate lõpus aga... südamelihasepõletik. Tõenäoliselt oli see Eesti tollaste kiirete ja pööraste aegade paratamatu tagajärg. Paljud noored mehed rabelesid ennast säästmata. Nii ka Mutli. Alustas Alexander Kofkini legendaarses Estkompeximis jäätisevalmistajana, siis käis naisega kaks aastat Soomes talutöödel, misjärel rajas vennaga kahasse ehitusfirma. Viie aasta järel oma ettevõttes oli hing nii paelaga kaelas, et isegi kodune auto pesemine võttis hingeldama.

Tervise allakäigu peatamiseks otsustas Mutli hakata sporti tegema.

Eelmise kümnendi algul käis Mutli tema ettevõttes töötanud Jüri Orgi innustusel mitu aastat Saaremaal ehitajate kümnevõistlusel, kus iga ala võitja sai korraliku preemia, 100 dollarit. Teine võistluspäev oli tal tulemuste poolest nõrk – «Teibas sain nulli või kobistasin 1.50 üle,» meenutab Mutli –, kuid tänu esimese päeva kiirus- ja plahvatusaladele tuli kokku ikkagi ligi 3000 punkti. Samal ajal hakkas ta oma ettevõtte sünnipäeva tähistama kümnevõistlusega Käärikul, kuhu tuli teivashüppematid Tartust veoautoga kohale vedada. See vedamine lõpuks väsitas, nii et kümnevõistluse asemel hakkas ta korraldama naiste vahenditega seitsmevõistlust, milles Vennad Ehituse toetatud Andres Raja, Pekingi olümpial kümnevõistluses 12. mees, püstitas koguni mitteametliku maailma tippmargi.

Kaheksa aastat tagasi hakkas Mutli harjutama teadlikumalt. Algul kaks-kolm, järgmisest aastast juba viis-kuus korda nädalas. Esiotsa lõid temaga kampa ettevõtluse nõustaja Aivar Pere ning Enn Lilienthal, viiekordne Eesti sprindimeister, kes jalatrauma tõttu pidi loobuma. Nüüd on tema treeningukaaslaseks ja treeneriks Roman Kohtov, hüppeid ja tõkkejooksu on lihvinud legendaarne treener Enno Akkel.

Ega Mutlil seda eesmärki olnud, et hakkaks harjutades hirmsal kombel tulemusi parandama. Vanema kui neljakümnesena polegi see enamasti võimalik, kui just nullist ei alusta. Sedasi on ta püüdnud aastast aastasse jooksualadel oma taset hoida, millega on ka hakkama saanud. Tema vanuses sportlaste kohta öeldakse, et kui oled järgmisel aastal samal tasemel mis eelmiselgi, oled teinud kõva arenguhüppe.

Andrus Mutli (paremalt kolmas) koos 400 meetri finaaljooksu kaaslastega mullustel veteranide MM-võistlustel Poolas. Ta sai sisehallis peetud jõuproovil 5. koha ajaga 54,95. Mutli kõrval (vasakult kolmas) ajaga 52,04 võitnud Fregorio Martinez Funes Hispaaniast.
Andrus Mutli (paremalt kolmas) koos 400 meetri finaaljooksu kaaslastega mullustel veteranide MM-võistlustel Poolas. Ta sai sisehallis peetud jõuproovil 5. koha ajaga 54,95. Mutli kõrval (vasakult kolmas) ajaga 52,04 võitnud Fregorio Martinez Funes Hispaaniast. Foto: Erakogu

Koomilised hüpped

Kummatigi on tulemuste areng ka võimalik – seda tehnilistel aladel. Näiteks viis ta kõrgushüppes tänavu isikliku rekordi 1.66ni. Teivashüppes on ta mark 3.35, aga võiks olla enamgi, sest: «Kui sa näeks, kuidas ma hüppan... see on lausa koomiline,» lausub Mutli. «Jooksen julgelt peale ja lähen latist üle pooleldi istuvas asendis või horisontaalis.» Achilleuse kannaks on tal jätkuvalt odavise, kuna käsi õlast lihtsalt piisavalt ei paindu, tehku ta selle nimel harjutusi palju tahes. Hea, kui 30 meetrit kätte saab.

Keskeas on pigem mure, et tõsiselt sportides endale haiget ei teeks. Seda on Mutlil juhtunud vaid korra, neli-viis aastat tagasi Saaremaal, kui tõmbas kaugust hüpates tagareie nii tugevasti ära, et see värvus potisiniseks. Siis ei saanud kaks kuud kiiremaid liigutusi teha. Küllap on aidanud edaspidi traumasid ära hoida ka Peeter Nigol, Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna kauane füsioterapeut, kes talle iga nädal tunnikese massaaži teeb.

Just see, et tehnilistel aladel võib viiekümnendateski eluaastates veel paremaks saada, annab Mutlile indu kümnevõistluses uusi sihte seada. Ta möönab, et oma lemmik- ja põhialal, 400 meetri jooksus, on «parim enne» tegelikult möödas. Pealegi jagavad sel alal temaealised maailma parimad medaleid 53 sekundiga. Mutli isiklik mark 53,28 on joostud kolm aastat tagasi.

Aga et ühel päeval jätkab ta Eesti kümnevõistluse medalitraditsioone – selleks on tal enda sõnul lootust küllaldaselt.

*

Saatuslik kukkumine

Kõige lähemale Euroopa meistrivõistluste medalile jõudis Andrus Mutli viis aastat tagasi Poolas Torunis M45 vanuseklassi 400 meetri finaaljooksus.

Sisehallis peetud jõuproovil hõivas Mutli kuue finalisti konkurentsis pärast kahe kurvi läbimist ühisele rajale suundudes kerge kiirendusega kolmanda positsiooni. Sel kohal läbis ta ka kogu ülejäänud distantsi kuni lühikese finišisirgeni, mil alustas lõpuspurti.

Mutli lähenes jõudsalt teisel kohal jooksnud konkurendile ning asus temast mööduma. Selleks nihkus ta veidi paremale. Aga just siis, kui ta oli täiskäiku sisse saamas, tõmbusid jalad pingutusest sedavõrd kangeks või piimhapet täis, et ta kukkus rajal ninuli. Lõpujooneni jäi umbes tosin meetrit.

Kuni Mutli end püsti ajas, olid teised kõik juba finišeerinud. Ta jäi finaalis 58 sekundiga viimaseks.

*

Andrus Mutli Eesti rekordid

M35

4 x 100 m 46,64

4 x 400 m 3,42,01

M40

200 m 24,12

M45

100 m 11,75

200 m 23,83

400 m 53,28

800 m 2.05,66

5-võistlus (sise) 3432

7-võistlus 4676

10-võistlus 6132

M50

200 m 24,88

400 m 55,17

100 m tõkkejooks 16,16

7-võistlus 5132

10-võistlus 6556

Märksõnad
Tagasi üles