Sisukord
AK
Tänane leht
17.10.2020
Eesti Siseminister Deutsche Wellele: las geid jooksevad Rootsi (89) Koroonatestidest saab Eesti suurim riigihange läbi aegade (5) Eesti lühiuudised Eesti Atlantis. Peipsi järve vajunud Praaga saarelt leiti haruldasi esemeid (7) Pahavara kolmas laine puudutas ka riigiasutusi Loomakaitsjate MTÜs on rohkem töötajaid kui Eesti suurimas karusloomafarmis (4) Loomaaiauudised Majandus Eestlaste lemmikaktsiad: osta Teslat, müü Tallinna Sadamat Tallinna Kaubamaja kolmas kvartal oli nigelavõitu Baltika heidab mehed üle parda Välismaa Ülemkogu kandis mitmeid koroonakaotusi (2) Poola uus loomakaitseseadus ajas farmerid tänavatele (1) Välismaa lühiuudised USA valmistub valimiskaoseks (4) Arvamus Ilma tegev Eesti noorteadlane: ajubioloogia paneb ühiskonna raskete valikute ette (3) Juhtkiri ⟩ Ka kõrgharidus vajab raha Karl Mihkel Eller: tõkkesprint Tallinna lennujaamas Nädala lugu ⟩ Mihkel Mutt: poliitika igavene taastulek (1) Hillar Teder: helde käega kinnisvaramagnaat Õpipoisist peaministriks (22) Koroonahärjal sarvist Hurmuri ajalooline mälu Kultuur Retk Heino Parsi otsingute otsinguil (1) Eesti animafilmi ükssarvik Sport Presidendivalimistel kaotanud Pevkur: inimesed lihtsalt valetasid mulle näkku (14) Eesti – väikeriik, kes hüppab kergejõustikus üle oma varju Videod ⟩ Eesti kiireim mees: me ei joo, suitseta ega tee narkootikume. Meil on vaid naised ja masinad (4) AK Ilma tegev Eesti noorteadlane: ajubioloogia paneb ühiskonna raskete valikute ette (3) EKI keelekool: eesti keele soome-ugri süda Els Heinsalu ja Ülo Niinemets: milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on? (4) Jelena Skulskaja: 256 armukest ehk tõlke raskused (2) Sveta Grigorjeva: ma pole pidanud Eesti ühiskonda integreeruma, mind kasvatatigi eestlaseks (15) Retk Heino Parsi otsingute otsinguil (1) Eesti animafilmi ükssarvik Digikultuur. Mis on ühist kultuuril ja tehisintellektil? Vikerkaar loeb. Igavust omale otsida Inimesed ajakapslis Tõega säästlikult ringi käivad tunnistajad Aja auk. Sari, mis on sama naljakas kui elu Juurikas. Valitsus ja Ameerika advokaat Juurikas. Pea püsti, Ott! NÄDALA PLAAT. Raugelt jõuline melanhoolia Arter Urmas Vaino: reaalained on meil kõige suurem probleem (27) Täiuslik torm: Mida on aastatagusest Lõuna-Eesti supermarust õppida? (1) Soovituste järgi söönuks?! Ärge lootkegi! Harrastaja näitas sitkust, mis murraks maha isegi profid Kodu ja aed Viimsi rabaäärsel krundil: hortus musicus Erika ja Aarne Saluveeri pere moodi Söögikoht. Kust saab pealinna parimat paneeritud lillkapsast? Kunstiakna galerii 10. Mida tarbekunstnikud sünnipäevalauale panevad? Eesti rekord, mis sündis ringrajal kiirusega 30 km/h (1) Volditavad ekraanid on lõpuks kasutamisvalmis (3) 12 moehitti, mis teevad selle sügise (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jelena Skulskaja: 256 armukest ehk tõlke raskused

6 min lugemist
  • Eesti luulet on raske vene keelde tõlkida
  • Luuletused suudavad äratada tundeid
  • Luuletusele võib usaldada saladusi
Jelena Skulskaja FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Kirjanik Jelena Skulskaja kirjutab luule eripärast ning sellest, miks on teinekord keeruline loomingut ühest keelest teise tõlkida. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mõne aja eest korraldas nimekas Moskva kirjanik Tatjana N. Tolstaja ümarlaua meilgi hästi teada New Yorgi kirjaniku Aleksandr Genisi ja minuga. Muu hulgas tuli jutuks eesti keele eripära. Aleksandr Genis sõnas:

«Loomulikult unistasime noorena kõik Tartu Ülikooli astumisest ja filoloogiateaduskonnas Juri Lotmani juures õppimisest. Ma elasin tol ajal Riias, nii et see tundus päris võimalik. Aga mulle tehti selgeks, et eesti keelt oskamata on Tartusse sõita mõttetu, ja viimaks ma leppisin sellega. Ent alateadlikult tundsin edaspidigi eesti keele vastu huvi ja kui ma juba mitmendat korda sõitsin rahvusvahelisele festivalile «Dovlatovi päevad Tallinnas» ning imetlesin eemalseisja pilguga oma eesti keelde tõlgitud teoseid, esitasin viimaks siiski küsimuse tuntud vene keele tõlkijale Ingrid Velbaum-Staubile: kas eesti keelt on võimalik ära õppida või on see päris lootusetu üritus? Ingrid vastas: tegelikult pole siin midagi nii hirmus rasket; kui täishäälikutega hakkama saate, läheb edasi juba palju hõlpsamalt! – Aga miks just täishäälikutega, püüdsin täpsustada. Vaadake, lausus Ingrid, paljud arvavad, et meil on ainult lühikesed ja pikad vokaalid, aga meil on veel ka ülipikad… Siis ma mõistsin, et seda jutuajamist pole mõtet edasi pidada, vähemalt minusugusel inimesel.»

See lugu on otseselt seotud minu algatatud vestlusega eesti luule vene keelde tõlkimise raskuse kohta: vene keele pikendatud vokaal muutub lihtsalt kahekordseks täheks, millel on sootuks teistsugune mõju kui eesti originaalis.

Õigupoolest ei ole asi isegi konkreetses nüansis. Alles äsja esitasime koos teatristuudio Poeetiline Sõpruskond tudengitega Tartus Prima Vista kirjandusfestivalil kolme eesti luuletaja loomingut, keda olen vene keelde tõlkinud. Saal oli kakskeelne, nagu ka kõigil foorumi üritustel, mis tekitas erilise sõbralikkuse ja soojuse õhkkonna, nagu see juhtub ka Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead, kus inimesi huvitavad eelkõige ja üle kõige kirjanduse, mitte aga mingid muud probleemid. Seal siis palutigi mul algul rääkida, hiljem ka kirja panna, kuidas saab tõlkida eesti luulet vene keelde.

Muide, see tuletas kohe meelde ühe ühelt poolt naljaka, teiselt poolt aga õpetliku juhtumi. Suvel tsiteerisin ühes loos Triin Soometsa luuletust «Armukeste kiri» oma tõlkes. Veel samal päeval lendas rannas mulle peale parv nooremapoolseid nägusaid naisi, kelle välja valitud esindaja sõnas:

16.10.2020 19.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto