Sveta Grigorjeva: ma pole pidanud Eesti ühiskonda integreeruma, mind kasvatatigi eestlaseks

Tallinn, 30.09.2020 Luuletaja, koreograaf Sveta Grigorjeva. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui enamik tüdrukuid valis Tallinnas Lasnamäe Kuristiku gümnaasiumis valikaineks sekretäri eriala, oli Sveta Gri­gorjeva üks väheseid, kes ­eelistas hoopis meediaõpet. Heidi Tammari juhendamisel kirjutas ta tollal seminaritöö Anna Politkovskaja mõrva kajastamisest eesti ja eestivene meedias, jõudes järeldusele, et erinevus oli kvantitatiivne.

Sveta peab väga tähtsaks ühiskonnas orienteerumist, mõistmist, mida talle tahetakse öelda, ning oskust end täpselt väljendada. Koreograafia­õpingud on viinud ta Saksa­maale Giessenisse Justus-Liebig Universitäti, teatri ja performance’i eriala magistrantuuri, kus tantsulisele eneseväljendusele pühendatakse vaid 20 protsenti ajast, ülejäänud aeg kulub filosoofia, sotsioloogia, kirjanduse jm humanitaaria õpingutele. End Eesti ja Saksamaa vahel jagav Sveta, kes plaanib ka doktorantuuri astuda välismaal, sai tänavu suvel kuulsaks hoopis ootamatul moel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sinu kõne 20. augustil presidendi roosiaias pälvis suurt tähelepanu. See oli ilmselt väga hästi läbi mõeldud ja kindlalt esitatud, kuid selle ümber tekkis kohe terav poleemika, paljud pidasid seda halvaks ja pidulikul üritusel sobimatuks.

Aga paljud pidasid seda vastupidi heaks ja vägagi vajalikuks! Kui sa kritiseerid kolme suurima toetusega erakonda Eestis, siis on veidi naiivne eeldada, et kõik hüüavad lõpuks braavo. Ma rääkisin ikkagi asjadest, mida pidasin oluliseks välja öelda, ning tegin seda enda arvates ka õiges kohas: vaesusest pole mõtet rääkida vaestemajas ja eestivenelastest Lasnamäel või Maardus. Pidupäevakõne ei pea ilmtingimata olema helge ja positiivne, kõne peab olema selline, et seda ka kuuldaks, see peabki tekitama mõtlemisainet, resonantsi. Pealegi polnud kõne üldsegi läbinisti negatiivne, eesmärgiks oli ju hoopis sidususele üleskutsumine. Lõhestamist nägid selles esmalt marurahvuslastest eestlased. Niipalju kui ma vene inimestega rääkinud olen, ei näinud keegi ses mingit «revolutsioonile kutsumist». See näitabki kahjuks teatud inimeste jätkuvat arusaama siinsest vene inimesest.

16.10.2020 19.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto