Sisukord
Arvamus
Tänane leht
17.10.2020
Eesti Siseminister Deutsche Wellele: las geid jooksevad Rootsi (89) Koroonatestidest saab Eesti suurim riigihange läbi aegade (5) Eesti lühiuudised Eesti Atlantis. Peipsi järve vajunud Praaga saarelt leiti haruldasi esemeid (7) Pahavara kolmas laine puudutas ka riigiasutusi Loomakaitsjate MTÜs on rohkem töötajaid kui Eesti suurimas karusloomafarmis (4) Loomaaiauudised Majandus Eestlaste lemmikaktsiad: osta Teslat, müü Tallinna Sadamat Tallinna Kaubamaja kolmas kvartal oli nigelavõitu Baltika heidab mehed üle parda Välismaa Ülemkogu kandis mitmeid koroonakaotusi (2) Poola uus loomakaitseseadus ajas farmerid tänavatele (1) Välismaa lühiuudised USA valmistub valimiskaoseks (4) Arvamus Ilma tegev Eesti noorteadlane: ajubioloogia paneb ühiskonna raskete valikute ette (3) Juhtkiri ⟩ Ka kõrgharidus vajab raha Karl Mihkel Eller: tõkkesprint Tallinna lennujaamas Nädala lugu ⟩ Mihkel Mutt: poliitika igavene taastulek (1) Hillar Teder: helde käega kinnisvaramagnaat Õpipoisist peaministriks (22) Koroonahärjal sarvist Hurmuri ajalooline mälu Kultuur Retk Heino Parsi otsingute otsinguil (1) Eesti animafilmi ükssarvik Sport Presidendivalimistel kaotanud Pevkur: inimesed lihtsalt valetasid mulle näkku (14) Eesti – väikeriik, kes hüppab kergejõustikus üle oma varju Videod ⟩ Eesti kiireim mees: me ei joo, suitseta ega tee narkootikume. Meil on vaid naised ja masinad (4) AK Ilma tegev Eesti noorteadlane: ajubioloogia paneb ühiskonna raskete valikute ette (3) EKI keelekool: eesti keele soome-ugri süda Els Heinsalu ja Ülo Niinemets: milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on? (4) Jelena Skulskaja: 256 armukest ehk tõlke raskused (2) Sveta Grigorjeva: ma pole pidanud Eesti ühiskonda integreeruma, mind kasvatatigi eestlaseks (15) Retk Heino Parsi otsingute otsinguil (1) Eesti animafilmi ükssarvik Digikultuur. Mis on ühist kultuuril ja tehisintellektil? Vikerkaar loeb. Igavust omale otsida Inimesed ajakapslis Tõega säästlikult ringi käivad tunnistajad Aja auk. Sari, mis on sama naljakas kui elu Juurikas. Valitsus ja Ameerika advokaat Juurikas. Pea püsti, Ott! NÄDALA PLAAT. Raugelt jõuline melanhoolia Arter Urmas Vaino: reaalained on meil kõige suurem probleem (27) Täiuslik torm: Mida on aastatagusest Lõuna-Eesti supermarust õppida? (1) Soovituste järgi söönuks?! Ärge lootkegi! Harrastaja näitas sitkust, mis murraks maha isegi profid Kodu ja aed Viimsi rabaäärsel krundil: hortus musicus Erika ja Aarne Saluveeri pere moodi Söögikoht. Kust saab pealinna parimat paneeritud lillkapsast? Kunstiakna galerii 10. Mida tarbekunstnikud sünnipäevalauale panevad? Eesti rekord, mis sündis ringrajal kiirusega 30 km/h (1) Volditavad ekraanid on lõpuks kasutamisvalmis (3) 12 moehitti, mis teevad selle sügise (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri ⟩ Ka kõrgharidus vajab raha

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Postimehe tänases lisas Arvamus ja Kultuur (AK) kirjutavad teadlased Els Heinsalu ja Ülo Niinemets Eesti teaduse perspektiividest nüüd, kus teadusrahastus on riigieelarves üks protsent SKTst. Kuigi sellega on täidetud suur lubadus, ei ole küsimus sugugi veel lahendatud.

Riiklik rahastus on vaid osa teadusrahast, sellele lisandub erasektori panus. Eesti eripära on selles, et eraettevõtted on huvitatud põhiliselt lühiajalisest rakenduslikust koostööst. Kuigi teadlased oskavad selliseid projekte teha, viiks see pikas perspektiivis alla Eesti ülikoolide teadustaseme, sest nõrgeneks panus baasteadusesse, mis on aluseks ülikoolide rahvusvahelisele mõjukusele.

Seetõttu peaksid Eesti ülikoolid ettevõtlusse ja ka avalikku sektorisse panustama eeskätt kõrge tasemega teadlasi ette valmistades, kes ettevõtetes ja ministeeriumides töötades saaksid keskenduda suurema teadmusmahukusega rakenduslikele töödele.

See omakorda nõuab aga tipptasemel kõrgharidust. Kuigi teadusrahastus algaval eelarveperioodil tunduvalt kasvab, on kõrgharidus siiani tugevasti alarahastatud. Et Eesti saaks olla innovatsiooni poolest eesliinil, peab teadus- ja kõrgharidussüsteemil tervikuna olema ressursse mitte üksnes baasvajadusteks, vaid ka arenguks.

Praegu panustab Eesti riik kõrghariduse rahastamisse hinnanguliselt ühe protsendi SKTst, kuid arenenud riikides on kõrghariduse rahastamise maht ligikaudu 1,5 protsenti. Eesti tingimustes tähendaks see umbes 75 miljoni lisaeuro leidmist kõrgharidussüsteemi.

Teadusrahastuse suurendamine ühe protsendini on vaid poole võrrandi lahendamine, mis jätab Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi siiski ühte jalga lonkama.

Nii on teadusrahastuse suurendamine ühe protsendini vaid poole võrrandi lahendamine, mis jätab Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi siiski üht jalga lonkama.

Seni on ülikoolid kõrghariduse rahastamise puudujääki püüdnud korvata niigi vähesest teadusrahast, samuti ingliskeelsete õppekavade arendamisega, orienteerudes rahvusvahelisele kõrgharidusturule. Sellel on aga pärssiv mõju eestikeelsele kõrgharidusele, samuti ei pruugi rahastusaukude lappimiseks laiast maailmast tasuliste üliõpilaste otsimine kasuks tulla tudengkonna tasemele.

Kõrghariduse alarahastuse probleem on niisiis terav ja ootab lahendamist. Põhimõtteliselt ei ole selleks eriti palju võimalusi: riigil tuleb kas eelarvest leida need 75 miljonit lisaeurot aastas või kaaluda tasulise kõrghariduse taastamist mingis vormis.

Nii üks kui ka teine on poliitiliselt tundlik teema ja mõjutab maksumaksja rahakotti kas kaudselt, kui suurendada rahastust riigieelarvest, või otseselt, kui tuleb maksta õppemaksu. Kumbki võimalus ei ole tõenäoliselt valijate hulgas kuigi populaarne.

Samas ei saa jätta kõrghariduse rahastuse reformi ka määramatusse rippuma, sest praeguse olukorra jätkudes süveneb paljude erialade ingliskeelestumine, akadeemilise personali vananemine, töökohtade ebakindlus ja sellest tingitud noorte teadlaste väljaränne piiri taha.

Kui soovime Eesti kõrgharidust ja teadust tõeliselt 21. sajandi rahvusvahelisel tasemel, ei tohi arvata, et teadus- ja kõrgharidussüsteemi ressursivajadus on juba rahuldatud.

Seotud lood
16.10.2020 19.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto