Vladimir Juškin: kes tuleb välja Sotši udust?

Balti Venemaa uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Kui Valgevene olukord destabiliseerub, siis on Venemaa sekkumine paratamatu, kirjutab Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aljaksandr Lukašenka pidas 14. septembril Sotšis kõnelusi Vladimir Putiniga. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas kõnelusi «konstruktiivseks, kauakestvaks (neli tundi) ja sisutihedaks. Presidendid arutasid sõjalisi, Valgevene põhiseadusliku reformi ja Covid-19 vaktsiini tarnimise küsimusi.» Lakooniline ja selge. Aga nagu teada, on see kõigest üks läbipaistmatu udu vorme.

Selle kohtumise fotod ujutasid üle terve maailma. Lukašenka oli pandud istuma madalasse (vastavalt Putini pikkusele) tugitooli. mis sundis teda käetoele naalduma, Putin ise istus talle iseloomulikus ülbes poosis. Peremees kõneles, paluja pani kirja. Žestide keel ei jätnud kahtlust, et Moskva võtab Lukašenka oma hoole alla. Aga nelja tundi vestlust ainuüksi fotodelt välja ei loe.

Kremli ees ei seisa kerge valik. Teha panus Lukašenkale tähendab toetada ebapopulaarset poliitikut ja režiimi, mis ei ole vastuvõetav paljudele Valgevene elanikele, sõltumata nende poliitilisest meelsusest. Loobumine Lukašenka toetamisest seaks aga löögi alla kahe riigi senised kokkulepped liitriigi ja Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni raames ja tooks kaasa lõimimisstrateegia kokkuvarisemise kogu nõukogudejärgses ruumis.

Kindralid, kes joonistavad sinise pliiatsiga nooli Putini ette asetatud kaardile, tõestavad, et Valgevene paikneb Euroopa tähtsaimal strateegilisel teljel – Berliini Moskvaga ühendaval teel. Mis tähendab, et Valgevene on NATO põhilöögi andmise suund, Ukraina ja Baltikum aga mõeldud tiiblöökide andmiseks. Isegi pelk teoreetiline võimalus, et Smolenskist võiks saada uus Brest, ei ole Moskvas paljudele mitte mingil juhul vastuvõetav. Pelgus sündmuste niisuguse arengu suhtes võib osutuda nii tugevaks, et Valgevene olukorra destabiliseerudes ja läänemeelsete jõudude võimule kerkides võib Venemaa vägede sisseviimine tunduda möödapääsmatu.

Kuid on olemas ka mõjuvõimas uue põlvkonna sõjalis-poliitiliste «internatsionalistide» rühm (strateegia ja tehnoloogia analüüsikeskus), kelle arutluskäik on teistsugune. Jah, ka nende arvates on Valgevene kui ette nihutatud kaitsepositsiooni olulisus tähtsaimal strateegilisel suunal erakordselt suur. Kuid uus sõda, kui see peaks puhkema, algab ja kulgeb vaevalt nii, nagu 1812, 1914 või 1941. aastal. Arvesse võtmata ei saa jätta sedagi, et kolmekümne nõukogudejärgse aastaga ei ole mitte ainult Valgevene eliit, vaid ka suur osa ühiskonnast saanud suhu iseseisvuse maigu, millest ei soovi kuidagi loobuda. Liitriik Venemaaga ei ole enamikule valgevenelastest just kuigi köitev. Seepärast on tarvis Venemaa ja Valgevene eriteenistuste tihedamat koostööd. Selle loogika järgi peavad vastastikuse koostöö peamised osalised olema julgeolekunõukogud, mitte aga kaitseministeeriumid või kindralstaabid.

Eeldatavasti just niisuguselt lähtekohalt on mõttekas Valgevene olukorra arengut käsitleda.

18. augusti õhtul saabus Minskisse Venemaa lennuk Tu-214VPU pardanumbriga RA-64523, mis Venemaa ekspertide andmeil kuulus föderaalse julgeolekuteenistuse eriotstarbelisele lennusalgale. Lühend VPU lennuki nimetuses tähendab lendavat juhtimispunkti. Minskis arvatakse, et selle pardal tulid kohale maapealse protestiliikumise juhtimise spetsialistid.

Moskva Carnegie keskuse direktor Dmitri Trenin arvab, et Moskva siht on pakkuda Valgevenele abi poliitilise kriisi ületamiseks põhiseadusliku võimuvahetuse kindlustamise teel. Kiiresti seda teha ei saa, sest see näeks välja Lukašenka edasi lükatud kukutamisena. Trenin usub, et umbes aasta pärast on Valgevenel uus põhiseadus ja selle põhjal korraldatakse valimised. Just siin peame sisse lülitama udutuled, et näha, mil moel lahendab Kreml äärmiselt delikaatse ülesande pidada ühtaegu Lukašenkaga dialoogi ja valmistada ette tema väljavahetamine.

17.10.2020 20.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto