Hispaania kohtunikud muretsevad õigussüsteemi politiseerituse pärast

Hispaania ülemkohtu hoone Madridis. Riigi kõrgeim kohus on mitmel puhul astunud oma otsustega vastu Euroopa Kohtule.  FOTO: GABRIEL BOUYS/AFP/SCANPIX

Nii mõnegi riigi kodanikud kurdavad, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja ebatõhusalt, kuid märksa harvem juhtub, et kohtunikud ise peavad oma kodumaa justiitssüsteemi politiseerituks ning tunnevad, et nad pole täidesaatvast võimust sõltumatud. Just selline on aga olukord Hispaanias.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Korruptsioonivastase liikumise Transparency International andmeil leiab kolmveerand Hispaania õigusemõistjatest, et õiguskorralduse juhtorgan Kohtusüsteemi Üldnõukogu (CGPJ) ei kaitse piisavalt nende sõltumatust.

Ka hispaanlaste seas on laialt levinud arvamus, et kohtunikud ei ole oma töös iseseisvad: seda meelt on 50 protsenti rahvast. 2019. aasta Euroopa Liidu (EL) justiitssüsteemi tulemustabelis kodanike nägemusest kohtute sõltumatuse kohta on Hispaania ühenduse riikide seas tagantpoolt neljas, edestades vaid Bulgaariat, Slovakkiat ja Horvaatiat.

Riigi demokraatia tervise üks tähtis mõõdupuu on muu hulgas see, kui tõhus, sõltumatu ja nobe on selle justiitssüsteem. Praegu näib, et Hispaania põrub selles punktis täielikult läbi.

Probleemi tuum on toimimisviis, kuidas valitakse kohtunikke justiitselu üle valvavasse üldnõukogusse. Erinevalt paljudest riikidest, kus juhtorganisse pääsemise kriteeriumiks on varasemad saavutused, valivad Hispaanias suurema osa juhtorgani liikmetest poliitilised parteid parlamendis.

CGPJ ülesandeks on määrata õigusemõistjaid Hispaania ülemkohtusse. Tavalised on jutud, kuidas mõni kohtunik on seotud konservatiivse Rahvaparteiga (PP) ja teine Hispaania Sotsialistliku Töölisparteiga (PSOE), mis näib demokraatlikus riigis kummaline. Probleemi võiks lahendada see, kui oma juhtorgani liikmeid valiks kohtunikkond ise, mitte poliitikud.

Alates 2018. aastast kestab aga valitsuspartei PSOE ja PP vastasseis kohtusüsteemi valvekoera koosseisu uuendamise pärast, sest liikmete määramiseks on parlamendis vaja kolme viiendiku saadikute heakskiitu. Poliitilistele liidritele on elutähtis tõsta esile endale ideoloogiliselt lähedasi kohtunikke ning just sel põhjusel ei suuda erakonnad üksmeelt leida.

Vaidluses käib mäng kõrgetele panustele, seda eriti riigis nagu Hispaania, kus viimastel aastatel on mitu poliitikut korruptsioonisüüdistusega kohtu ette saadetud. Tasub meenutada, et eelmine peaminister Mariano Rajoy lahkus ametist pärast umbusaldushääletust, mille põhjustas kohtu otsus, et tema juhitud PP sai kasu ulatuslikust altkäemaksuskeemist, kus ettevõtted pakkusid avalike hangete võitmise eest parteile meelehead.

19.10.2020 21.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto