Mis te arvate, kui palju kulus aega «Lehman Brothersi» lisaetenduse väljamüümiseks? Vähem kui kaks tundi ja seda ilma igasuguse lisareklaamita. Viimati nähti Eesti Draamateatris sellist hullust kümme aastat tagasi, kui lavale jõudis «Augustikuu» Ita Everiga.

Septembri alguses esietendunud Hendrik Toompere jr lavastus «Lehman Brothers», kus möllavad Eesti Draamateatrist Mait Malmsten ja Guido Kangur ning külalisena Priit Võigemast, on selle teatrihooaja, kui mitte käesoleva aasta suurim hitt ning fenomen.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Õnnestumist ei näita mitte ainult piletimüük (pileteid lihtsalt pole saada). Püsti seistes aplodeerimine on teatrimajades juba pigem harjumuseks, kuid energia, mis Eesti Draamateatri suures saalis lõkkele lööb, on erakordne. Pärast nelja tundi kestnud etendust lahkutakse saalist vaimustunult. Teatri kunstilise juhi lavastatud «Lehman Brothers» on üks neist haruldastest teatritöödest, mida kiidavad nii kriitikud kui ka publik. Nagu öeldakse, täismäng.

Priit Võigemast tõstab lati kõrgele ning Eesti Draamateatri näitlejad on kui uuestisündinud: Joel Remmeli, Heikko Remmeli või Mihkel Mälgandi ja Ahto Abneri džässirütmide saatel rokivad Guido Kangur ja Mait Malmsten, nad näitavad, mis puust nad tehtud on. See on lavastus, kus puudub leigus, kõik sammud – ja neid on ses tükis ohtralt – on täpselt paigas ning kaalutletud, nagu ka kõik sõnad.