Kuldne riis ja gluteenita nisu
Edaspidised suunad GMOs on olnud saagikuse suurendamine, efektiivsem lämmastiku ja vee väärindamine ja muidugi saagi kvaliteedi parandamine. Esimene näide oli A-vitamiini sisaldav riis ehk nn kuldne riis, mis on olnud juba paarkümmend aastat. Üks viimased huvitavaid aretisi on õunad, mille lõigud õhu käes ei tumene.
Uusimad biotehnoloogilised sordiaretusvõtted võimaldavad teha taimede geneetikas väga täpseid ja väikeseid muudatusi.
Uusimad biotehnoloogilised sordiaretusvõtted võimaldavad teha taimede geneetikas väga täpseid ja väikeseid muudatusi. Enam tuntud võte, mida nimetatakse ka DNA kujundamiseks või parandamiseks, on tuntud lühendina CRISPR. Selle meetodi üks viimase aja uusim aretis on Hispaania teadlaste loodud gluteenivaba nisu, samuti väga suure oleiinhappesisaldusega sojaõli, mis on lisaks kolm korda pikema säilivusajaga.
Värskeim biotehnoloogia uudis tuli Argentinast, kus lubati tootmispõldudele esimene põuale vastupidavam biotehnoloogiline nisusort. Puhas mage vesi on maailmas tervikuna suurim saaki limiteeriv faktor ning väiksema veehulgaga tulemust andvad kultuurid on suureks abiks taimekasvatajatele.
Euroopa Liit GMO suhtes umbusklik
Kui GMO arengus oli Hiina tagasihoidlik, siis nüüd uute suundade väljatöötamisel on nad juhtival positsioonil 541 projektiga, USAs toimib 387 ja Jaapanis 81 projekti.
Kõiki uusi asju tuleb hoolikalt uurida ja enne kasutuselevõttu nende mõju hinnata.
Biotehnoloogilised kultuurid on maailma põldudel olnud 25 aastat, kuid EL peab neid senini oma põldudel mittesoovitavaks. Samas kasutada taoliselt kasvatatud toodangut lubatakse. Näiteks 80% ulatuses katame oma taimse proteiini vajaduse imporditud biotehnoloogilise sojaoaga. Koguseliselt on see ligikaudu 34 miljonit tonni aastas Brasiilias, Argentinas, USAs kasvanud sojat.
Lõpmatult ei saa aga teaduse arengut ignoreerida, sest ELi ja muu maailma lõhe taimekasvatuse biotehnoloogia teadmiste ja praktika vahel aina kasvab.
Käesoleva aasta Nobeli keemiaauhinna pälvisid Emmanuelle Charpentier ja Jennifer A. Doudna, kes arendasid välja biotehnoloogia uue CRISPR/Cas9 meetodi, mis võimaldab ülitäpseid geenide muudatusi. Loodetavasti on auhinnast abi ka ELi otsuste ümbervaatamiseks, millega meetod keelatuks arvati.