Taimede "vereanalüüsiga" saab nii silo- kui viljataime sisse vaadata

Taimemahla­analüüs näitas taimedes tugevat vasepuudust, mida silma järgi poleks keegi suutnud tuvastada. Osale mahepõllust pandi seejärel peale mahe leheväetis ja fotolt on näha, missugune on vahe. Alati ei pruugi muidugi kõik õnnestuda, kuid sel korral läks kõik õigel ajal õigesse kohta. FOTO: Margus Ess

2016. aasta on põllumeestel ilmselt tänini meeles kui üks viimase aja kehvema viljasaagiga aastaid. Huvitava paradoksina mainis paar põllumeest toona, et nende parimad saagid tulid põldudelt, kuhu väetise ja taimekaitsega kõige vähem panustati.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Silokonservantidega tegelev tehnoloog Kaur Parve meenutas, et ka piimatootjad vaevlesid suve ja sügise, üritades tulutult 2016. esimese niite silost piima kätte saada. Kuid paaril põllumehel, kes tegid niite tavatult hilja, hakkas piima tulema kohe, justkui iseenesest ja enneolematult palju.

Keemiatööstuse taustaga Parve hakkas otsima meetodit, mille abil rohumaadel toimuvat lahti mõtestada. „Rohusilo kvaliteeti aastast aastasse jälgides jäi silma, et keskmiselt saadakse aastas heal juhul üks enam-vähem korraliku materjaliga niide. Rohusööda kvaliteedi kõikumine on minu silmis liiga suur ja see kajastub loomade tervises. Kvaliteeti saaks agrotehniliselt suunata, aga selleks peavad operatiivsed andmed käes olema,” selgitas tehnoloog. Otsingute käigus leidis ta kaks aastat tagasi Hollandi taimemahla labori, kust saab kolme päevaga taime hetkeseisundit kirjeldavad 21 parameetrit. Proovi maksumus on võrreldav siloanalüüsi hinnaga.

Analüüs ise on kui taime vereanalüüs.

21.10.2020 23.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto