Juhtkiri ⟩ Teadusime sünnib siin

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

On täiesti võimalik, et hetkel vaktsiini kõrval kogu maailma üks oodatumaid leiutisi – koroonaravim – tuleb just Eestist. Tartu firma Icosageni inimesed usuvad, et on välja töötanud parimad molekulid, millest seda teha. Eesti valitsusel on nüüd aga võimalus näidata, et kogu teadusrahastuse teemat saatnud ilus jutt, et majanduse taaskäivitamiseks tuleb innovaatilisi projekte toetada, neil ka päriselt südamel on.

Koroonaravimi väjatöötamise ja katsetamise maksumuseks on hinnatud 12–15 miljonit eurot, mida ettevõttel üksinda kusagilt võtta ei ole. Paljud teised riigid, näiteks Suurbritannia, USA ja Kanada, on sarnastele ettevõtmistele riigikassast raha juba jaganud, kuna näevad, et neil projektidel on suur võimalus majandusele ja inimestele veel rohkem tagasi anda.

On väga suur asi, et meil on Eestis firma, mis tegeleb selliste megaprojektidega. Uus teaduspõhine innovaatiline majandussüsteem võikski hakata just siit. Praegu valatakse riigieelarves suurem osa investeeringutest betooni, aga tõsist restarti majandusele tehakse teisiti. See vajab kübekest julgust ja arusaamist, et isegi kui Eesti koroonaravimi projekt sajaprotsendiliselt ei õnnestu, on sellest juba kasu olnud.

On võimalus, et Eesti teadlastest jõutakse ette, kuna võidujooks tõhusale koroonaravimile käib üle maailma. Kuid projekti toetamise kaudu saab riik anda meie teadlastele sõnumi, et neisse usutakse. Ka Eestist võivad Eestist alguse saada maailma muutvad avastused, mis siin rakenduseni jõuavad, mitte ei pea otsima teostuseks tuge välismaalt. Niiviisi kehtestaksime end tugeva teadusriigina ja annaksime järgmisi sarnaseid ettevõtmisi plaanivatele teadlastele tõuke julgelt tegutseda. Ka praktilises plaanis ei läheks raha üleni raisku, kuna ettevõtmise aluseks olnud uurimust on potentsiaalselt võimalik kasutada muudes viroloogia-alastes töödes.

Koroonaravimi projekt ongi selles mõttes põnev, et see on otseselt välja kasvanud fundamentaalteadusest. Majanduse teaduspõhisemaks muutmise kontekstis räägitakse rohkem, et teadlased peaksid minema ettevõtete juurde, soodustamaks nende arendustegevust. See pole kindlasti vale ning seda tuleks samuti soodustada. Kuid ka vastupidine süsteem on ennast igati tõestanud, mida teadusest välja kasvanud ettevõte Icosagen hästi illustreerib. Tartlased küll reageerisid uuele olukorrale väga kiiresti, kuid võtsid aega, et luua tõhus ja läbimõeldud potentsiaalikas lahendus viiruse vastu võitlemiseks. Alati ei pruugigi kohe esmapilgul silme ees porgandit või miljonilepingut olla. See-eest võib porgand kasvada hiljem toekam ja miljonitest saada suuremad numbrid.

Ja tõesti, miks mitte ei võiks just Tartus olla ühel heal päeval ravimitehas? Ja Eesti tuntud tugevat kõrgtehnoloogilist tööstusharu omava riigina, kus koroona vastu tõhus ravim leiutati? See kõik on võimalik vaid siis, kui toetame selliseid suuri projekte siin kohapeal. Nüüd on pall valitsuse käes ja kui neil muu jagelemise kõrvalt aega jääb, ehk siis leiavad nad ka hetke Eesti teaduspotentsiaali üle mõtiskleda.

21.10.2020 23.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto