Juhtkiri ⟩ Võitjana väljus EKRE

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Eile võitis EKRE ­järjekordse raundi Eesti parteipoliitikas. Pahandus algas ju neist, ent terve nädala kestnud tülist väljus EKRE rohkemaga, kui neil enne oli. Leebe ilme ja peaministri paitamine sõnadega eilsel pressikonverentsil on üks asi, ees ootavad raadiosaated ja sõnavalingud muudes kanalites aga hoopis teine maailm.

EKRE sai keskerakondlasest peaministrilt Jüri Rataselt ja Isamaa esimehelt Helir-Valdor Seedrilt kinnituse, et EKRE keskne valimislubadus – rahvahääletus – toimub varemgi, kui nad olid küsinud. Ühtegi avalikku, vähegi sisukat karistuspunkti ­mitte ühegi Mart või Martin Helme sõna ega peaminister Jüri Ratase aadressil teele saadetud ähvarduse eest ei järgnenud, keegi ametist tagasi ei astunud ega vabandust palunud. Jüri Ratas neelas alla kõik solvangud ja ähvardused. Kolmandaks mattis kogu jant enda alla Isamaa ja ta esimehe suure võidu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel.

Eesti rahva ja riigiga oleme aga jõudnud täiesti uskumatusse ­ajajärku, kus sündmus on see, et valitsuskoalitsiooni kolm pealikku ­allkirjastavad pidulikult deklaratsiooni, et kaks paragrahvi me põhiseadusest ikkagi kehtivad – konkreetsel juhtumil siis 12. ja 45. paragrahv. Muidugi ei ole välistatud, et neile endile tundub säärane deklaratsioon praegusel hetkel akuutse tüli lõpetamiseks tore, siiras ja vajalik.

Loomulikult kerkis diplomaatide hulgas pärast Mart Helme juttu küsimus, kas Eesti riik on muutnud oma seisukohta Venemaale kehtestatud sanktsioonide osas. Eile me sellele vastust ei saanud.

36

Meie ülejäänud oleme aga elanud siiras usus, et vabariigi valitsus – nii peaminister kui ka kõik ülejäänud valitsuse liikmed – annab Eesti rahva parlamendi, riigikogu ees järgmise ametivande: «Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.»

On loomulik, vaikimisi eeldus, et absoluutselt kõik Eesti Vabariigi valitsuse liikmed järgivad seda ametivannet ilma lisadeklaratsioonide ja üksi­kute meeldivate või ebameeldivate paragrahvide väljavalimiseta. ­Eilne koalitsioonipartnerite avaldus tekitab aga paratamatult küsimuse, kas nüüd ongi põhjust hakata ootama põhiseaduse paragrahvide paarikaupa üle kinnitamist või andku taevas, et mitte mõttetuks kuulutamist vastavalt ühe partei eelistustele.

Eilsel kolme koalitsionääri pressi­konverentsil ei räägitud ­Venemaale sõjajõuga Ukraina ründamise eest kehtestatud sanktsioonidest mitte sõnagi. Ometigi oli just neile pühendatud suur osa intervjuust, mille Mart Helme andis eelmisel nädalal Saksamaa avalik-õiguslikule kanalile Deutsche Welle. Loomulikult kerkis diplomaatide hulgas pärast Eesti Vabariigi ministri Mart Helme juttu küsimus, kas Eesti riik on muutnud oma seisukoha Venemaale kehtestatud sanktsioonide osas vastupidiseks, võrreldes eelneva kuue aastaga. Eile me sellele vastust ei saanud.

Küll aga kuulsime, et EKRE-le eelkõige huvi pakkuvas homoküsimuses toimub rahvahääletus 2021. aasta kevadel. Mida said selle nädala läbirääkimistelt Keskerakond ja Isamaa peale üksteise tundma õppimise, seda me ei kuulnud.

22.10.2020 24.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto