Valter Lang: jutt meist, kes me «euroopa inimeste» hulka ei mahtunud

Akadeemik Valter Lang on oma töödes ühendanud arheoloogia, keeleteaduse ja geneetika. FOTO: Margus Ansu

Taas on eestlaste kord oma uute teadmiste alusel hõimusidemete sügavust ja ulatust selgitada. Arheoloog Valter Langi 2018. aastal ilmunud raamat «Läänemeresoome tulemised» köidab nüüd ka soomekeelsena huviliste tähelepanu 22. oktoobril Helsingis avatud virtuaalsel raamatumessil. Sel puhul intervjueeris Aimar Altosaar raamatu autorit.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestlaste ja soomlaste keeleline ja kultuuriline lähedus teeb meid sõna otseses ­mõttes ka hõimuvendadeks, sest pärineme ühistest esivanematest. Kuid seletused, millal ja kuidas me ­Läänemere äärde elama tulime, on ­viimase saja aasta jooksul korduvalt muutunud, kord Soome lahe põhja-, kord lõunakaldalt tulnud teooriate ja hüpoteeside alusel.

Viimase viie-kuue aasta jooksul on Eestis ilmunud arvukalt meie nii-öelda juurtealast kirjandust: Svante Pääbo «Neandertali inimene. Kadunud genoome otsimas», Karin Bojsi «Minu Euroopa perekond: viimased 54 000 aastat», Johannes Krause ja Thomas Trappe «Meie geenide pikk reis. Lugu meist ja meie esivanemaist» ja teie enda «Läänemeresoome tulemised», mis ilmus äsja ka Soomes sealse maineka teaduskirjastuse SKS väljaandel. Millest see kõik kõneleb?

23.10.2020 26.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto