K, 8.02.2023

Raamidega rõduklaasid jäävad ajalukku

Uwe Gnadenteich
, reporter
Raamidega rõduklaasid jäävad ajalukku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Mõne Väike-Õismäe maja fassaad on kui kataloog erinevatest rõdude klaasimise variantidest, mida viimase paarikümne aasta jooksul on pakutud. Linnaosade üldplaneeringud lubavad aga vaid raamideta rõduklaase, mis ei muuda märkimisväärselt hoonete välisilmet.
Mõne Väike-Õismäe maja fassaad on kui kataloog erinevatest rõdude klaasimise variantidest, mida viimase paarikümne aasta jooksul on pakutud. Linnaosade üldplaneeringud lubavad aga vaid raamideta rõduklaase, mis ei muuda märkimisväärselt hoonete välisilmet. Foto: Sander Ivest
  • Rõdudele ei tohi putkasid ehitada.
  • Riik ja linn eelistavad raamideta klaase.
  • Tervel paneelmajal peab olema ühesugune lahendus.

Nii Tallinnas kui ka mujal Eestis püüavad riik ja omavalitsused suunata korterelamute rõdude klaasijaid ilma raamideta lahenduste juurde.

Üks Väike-Õismäe korteriühistu üritab juba kolm aastat saada linnalt ehitusluba hoone renoveerimiseks. Tallinna linnaplaneerimise amet keeldub sama järjekindlalt luba andmast. Erimeelsus puudutab hoone lodžade klaasimist: ühistu soovib paigaldada raamidega klaasid, amet aga nõuab raamideta klaase, sest selline nõue on kirjas Haabersti üldplaneeringus.

Tuvilat ei tohi ehitada

«Lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasidega (kui enamik lodžadest või rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud raamitud klaasidega, siis võib samal moel kinniehitamist jätkata),» sätestab linnaosa üldplaneering.

Üks sellise sätte alus on üle kümne aasta tagasi 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programmi raames valminud Tallinna nõukogudeaegset arhitektuuri käsitlev eksperdihinnang, milles rõhutatakse, et Väike-Õismäe on Tallinna ainus terviklikult valminud paneelelamurajoon, mis on suurepärane näide utopistlikust modernistlikust linnaehitusest ning tervikuna säilinud. Dokumendis tehakse ettepanek Õismäe miljööalaks kuulutada.

«Siiski leiti, et mõttekam on kehtestada lihtsad ja toimivad tingimused ja kaitsta Õismäed üldplaneeringu abil. Praegu ongi tähtsad asjad selle kaudu kaitstud,» lausus linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna linnaplaneerija Olari Kärmas.

Ka Mustamäe üldplaneeringus on üldised kasutustingimused seatud, aga Väike-Õismäe on Kärmase sõnul Tallinna kontekstis siiski erandlik. «Ta on kõige uhkem ja väärtuslikum, heas mõttes utoopiline, selline ideaallinn,» selgitas Kärmas. Tema arvates saab rõdusid kinni ehitada ka nii, et hoonete välisilme märkimisväärselt ei muutu.

Linnaosade üldplaneeringud lubavad vaid raamideta rõduklaase, mis ei muuda märkimisväärselt hoonete välisilmet.
Linnaosade üldplaneeringud lubavad vaid raamideta rõduklaase, mis ei muuda märkimisväärselt hoonete välisilmet. Foto: Sander Ivest

«Põhimõte on, et rõdud oleksid ikkagi rõdud ja lodžad oleksid lodžad, ning raamideta klaasid tagavad selle, et nad jäävad ka visuaalselt rõdudeks ja lodžadeks. Nii säilitab maja ka pärast renoveerimist oma senise üldilme,» selgitas Kärmas.

Isetegevusliku renoveerimise tulemusi on Õismäel paljudes kohtades näha. Mõne elamu fassaad on justkui ülevaade kõikidest raami- ja aknatüüpidest, mida Eestis aastate jooksul on olnud võimalik tellida. Nii võivad seal olla luitunud plastaknad kõrvuti paksude tumedaks värvitud puitraamidega. Seejärel üks lahtine rõdu või lodža ning juba järgmise rõdu ees tänapäevased ilma raamideta klaasid. Aga kui vaadata mõnda nõuetekohaselt renoveeritud hoonet, siis on arusaadav, miks nõutakse raamideta klaase.

Odav, aga kole

Põhjus, miks kõnealune ühistu raamidega klaase soovib, on hind. «Raamidega klaasid on palju praktilisemad, soojus- ja mürakindlamad, ning mis pole vähem tähtis, nende kasutamine teeb renoveerimise umbes 30 protsenti odavamaks. Seda enam, et meie majas on kolmandik lodžadest juba kinni ehitatud raamidega akendega,» selgitas ühistu esimees linnale saadetud kirjas.

«Ma kahtlen veidi nendes hinnavõrdlustes. Kõik sõltub sellest, kuidas tööd ette võtta. Kui ühistu tahab ainult rõdudega tegeleda, siis võibolla on tõesti mingi hinnavahe. Ma kahtlustan, et nad panid võrdlusse pigem mingi odava plastakna ja siis ilma raamideta lahenduse. Sealt võib tõesti selline hinnavahe tulla,» lausus Kärmas.

Kui aga võetakse ette maja tervikrenoveerimine, siis ei peaks tema sõnul selliseid hinnakääre olema. «Seda enam, et kohe on ju avanemas Euroopa Liidu meetmed just kortermajade soojustamiseks seoses rohepöördega. Kui on tegu maja põhjalikuma renoveerimisega, siis pole üldse probleemi. Saab paigaldada raamideta klaasid ja teha viisaka lahenduse. Ka KredExi toetatud kortermajade lahendused on enamasti niimoodi tehtud. Üle Eesti püütakse paneelelamute renoveerimist suunata sinnapoole, et lahendused oleksid terviklikud ja arhitektuurselt sobivad. Ma arvan, et paljudes omavalitsustes on see üldplaneeringu tingimustes sees,» rääkis Kärmas.

Ühistu esimees lubab tuua Õismäelt piisavalt näiteid majadest, mille lodžade ees on raamidega aknad, aga ka see pole argument. Nimelt ütleb Haabersti üldplaneering, et ainult siis, kui ehitusloa alusel on alustatud rõdudele või lodžadele raamidega klaaside paigaldamist, võib selle töö lõpuni teha.

Üldplaneeringut ei muudeta

Kui linnavolikogu on Haabersti üldplaneeringu kehtestanud, siis kas linnavolikogu võiks seda ka muuta? Volikogu esimees Tiit Terik (Keskerakond) seda ei arva.

«Ühistu mure renoveerimise kallinemise pärast on loomulikult mõistetav, aga üldplaneeringus kehtestatud normid ei ole mõeldud kellegi kiusamiseks, vaid on sinna pandud ikkagi konkreetsetel põhjustel. Kui Haabersti üldplaneeringut volikogus menetleti, käis korra läbi ka ettepanek tunnistada Väike-Õismäe elamurajoon miljööväärtuslikuks, mis oleks seadnud renoveerimistöödele veel karmimad tingimused,» rääkis Terik

Linnaosa üldplaneeringu menetlemine on tema sõnul pikk protsess, mis enne volikokku jõudmist võib aega võtta kümme või enamgi aastat. «Teatud perioodi tagant vaadatakse kindlasti üle ka üldplaneeringuid, kas need on ajakohased või vajaksid korrigeerimist ja muutmist. Haabersti üldplaneering on kehtestatud kolm aastat tagasi, seetõttu lähiaastatel seda pikka ja mahukat tööd tõenäoliselt kohe uuesti ette ei võeta. Kui linnavalitsus peaks üldplaneeringu muutmise initsiatiiviga volikokku pöörduma, oleme valmis seda menetlema,» ütles Terik.

Lasnamäel sama lugu

Ka Lasnamäe elamualade üldplaneeringus on punkt, mis nõuab rõdude ja lodžade klaasimisel ilma raamideta lahendust. Lasnamäe linnaosa vanema Vladimir Sveti (Keskerakond) sõnul seda nõuet enamasti ka täidetakse.

«Meil on olukordi, kus korteriühistu hakkab näiteks maja fassaadi uuendama ja informeerib inimesi, et nüüd peate tegema nii või naa. Üksikud inimesed ignoreerivad neid nõudmisi ja siis läheb aega, kuni ühistul õnnestub neid veenda. Minu ametiajal on ainult üks korteriühistu pöördunud linnaosavalitsusse, et kas ikka peab ilma raamideta klaase kasutama. Siis oleme selgitanud, et peab,» rääkis Svet.

Sveti arvates pole asi mitte ainult hoonete väljanägemises, vaid ka konstruktsioonis.

«Küsimus on selles, kuidas rõdupaneelid on seina külge kinnitatud. Sageli ei kannataks rõdu konstruktsioon välja küllaltki suurt raskust, mida raamid endast kujutavad. Linnal on ju eraldi toetusmeede rõdude seisukorra analüüsimiseks, see ei ole lihtsalt niisama välja mõeldud. On teada, et paljudes kohtades hoiab kogu rõdu konstruktsiooni paigas vaid paar metallist armatuurivarrast, mis võivad läbi roostetada,» rääkis Svet.

Kommentaar

Grigori Trapido, KÜ Õismäe tee 97 juhatuse liige

Olari Kärmase põhjendamatu kahtlus, et tegemist on odavate plastikakendega ei ole argument. TLPA-le esitatud projektis käsitletakse mitte ainult rõdusid (tegelikult lodžasid), vaid on tegemist maja komplektse renoveerimisega. Plastraamidega aknad on kindlasti soojus- ja mürakindlamad, samas väldivad nad külmsildade tekkimist, mis on mainitud ka Haabersti üldplaneeringus. Kindlasti on tähtis ka renoveerimise hind. Maksumuse arvestamisel peale selle, et plastraamidega aknad on odavamad, on arvestatud ka lodžade lisasoojustust raamideta klaaside puhul (siis lodžadest praktiliselt midagi järgi ei jää), vaid ka seda, et 30 protsenti lodžadest on juba kinniehitatud korralikke ühte tüüpi  plastraamidega akendega Sel juhul nad läheksid prügimäele, mis ei ole kooskõlas säästliku majandamise põhimõttega, mis on samuti mainitud Haabersti üldplaneeringus. Sellest tulenebki umbes 160 000 eurot hinnavahet plastraamidega akende kasuks. Olen nõus Lasnamäe linnaosavanema Vladimir Svetiga, et rõdu konstruktsioonid ei kannata raskemate raamidega aknaid, kuid meie puhul jutt käib ainult lodžadest, kus aknad toetuvad tugevale põrandale. Muide Tallinna linnavolikogu otsusest nr 28 (10.03.2011) võib välja lugeda, et see nõue käib ainult Õismäe siseringi kohta.

Vanasõna ütleb : «Ilu on vaataja silmades.» Ka meie arvates mitme erinevat tüüpi  akendega majad on inetud, kuid minu pöördumisele linnavalitsusse olid lisatud  fotod mitmest plastraamidega akendega renoveeritud majadest, mis näevad üsna kenavälja. Ja üldse on arusaamatu, miks kõik Õismäe majad peavad olema ühte nägu nagu Eldar Rjazanovi kuulsas filmis «Saatuse iroonia».

On äärmiselt mõttetu võtta kasutusele ebapraktiline, ebasäästlik ja kallis kortermajade renoveerimise viis ühel ainsal «õilsal»  põhjusel: «säilitada väärtuslik näide utopistlikust modernistlikust linnaehitusest». Selle loogika järgi rikuvad majade nõukogudeaegset väljanägemist ka soojustus, päikesepaneelid katusel ja palju muud.

Mitte ainult meie, vaid meie teada ka mitme teise maja renoveerimine seisab selle kahtlase nõude taga. Raamidega rõduklaasid ei jää ajalukku, sellised majad jäävad igaveseks Väike-Õismäe ilmet rikkuma olenemata sellest, kas nad olid omal (valdavalt nõuka-) ajal ehitatud ehitusloa alusel või mitte. Selliseid aknaid on Õismäel sadu, kui mitte tuhandeid. Kui linna- või linnaosavalitsus hakkaks nõudma nende demonteerimist või trahvima selle eest, siis, ma kardan, et nad jäävad oma ametisse ainult järgmiste valimisteni.  Seda enam, et renoveerimine läheb iga aastaga kallimaks. Paneelmajades ei ela just kõige jõukamad inimesed ning varsti hakkab renoveerimine käima majaühistutele üle jõu.

Väljavõte linnaosade üldplaneeringutest

Haabersti linnaosa üldplaneering:

  • Lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasidega (kui enamik lodžadest või rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud raamitud klaasidega, siis võib samal moel kinniehitamist jätkata).
  • Kehtib alates 20. aprillist 2017
Lasnamäe elamualade üldplaneering:
  • Lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta täisklaassüsteeme kasutades, v.a juhul, kus enamik lodžadest või rõdudest on kinni ehitatud raamlahendustena ehitusloa alusel. Sel juhul tuleb kinni ehitamist jätkata samas süsteemis.
  • Kehtib alates 20. oktoobrist 2010
Märksõnad
Tagasi üles