N, 2.02.2023

HARIDUS JA TEADUS ⟩ Ilmar Tomusk: kliendil on alati õigus nõuda eestikeelset teavet ja teenindamist

Urmas Saard
, vabakutseline ajakirjanik
Ilmar Tomusk: kliendil on alati õigus nõuda eestikeelset teavet ja teenindamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk. Foto: Madis Sinivee
  • Eestikeelne asjaajamine või teave ei ole tagatud.
  • Kliendil on alati õigus seda teenindajalt nõuda.
  • Osad Narva ja Sillamäe volinikud ei saa hakkama riigikeelega.

Hajutamaks kahtlusi, et eesti keele kui riigikeele tegelik staatus mureneb kildhaaval, pöördus vabakutseline ajakirjanik Urmas Saard keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski poole ning küsis kommentaare argielulistele tähelepanekutele, mis võivad keele pärast muretsevale inimesele tuska tekitada.

Olen ikka olnud seisukohal, et kui eesti keel pole Eestis ainus riigikeel, siis kahaneb selle tähtsus viimaks tillukese seltskonna omavaheliseks veidruseks, köögikeeleks. Ometi tekib üha sagedamini küsimus: kas oleme vaikselt triivinud ajajärku, kus eesti keel on tegelikkuses minetanud riigikeele staatuse või pole selleni kunagi jõutudki?

Eesti keel on põhiseaduse järgi riigikeel. Kahjuks on eluvaldkondi, kus eestikeelne asjaajamine või teave ei ole alati tagatud. Nii töötab kaubanduses ja teeninduses arvukalt renditöötajaid, kelle suhtes on keeleoskusnõude rakendamine raskendatud. Valitsuse määruse järgi vastutab keelenõude rakendamise eest tööandja, kuid renditöötaja tööandja ei ole seesama ettevõte, kes töötajat tegelikult kasutab, vaid tööjõu rendifirma. Oleme teinud ettepaneku õigusakti muuta ning panna kohustus tagada tööks vajalik keeleoskus peale tööandja ka kasutajaettevõttele.

Muidugi pole alati tegemist renditöötajatega, palju on ka ettevõtete oma töötajaid, kes eesti keelt ei oska. Üllataval kombel on eesti keelt mitte oskavate teenindajate hulgas ka noori, kes on alles hiljuti Eestis kooli lõpetanud. See viitab hoopis tõsisemale probleemile, sest kui aastal 2000 sündinud ning Eesti Vabariigi pealinnas hariduse omandanud noor ei oska eesti keelt müüjalt või teenindajalt nõutaval tasemel, ei lahenda tegelikku probleemi müüjale või tema tööandjale tehtud ettekirjutus.

Üllataval kombel on eesti keelt mitte oskavate teenindajate hulgas ka noori, kes on alles hiljuti Eestis kooli lõpetanud. See viitab hoopis tõsisemale probleemile.

Mul on mõni isiklik näide. Väga meeldiva teenindusega mitmepäevane puhkus ühes Kuressaare hotellis lõppes võõrkeelse ankeedi esitamisega. Paluti vastata küsimustele, kuidas jäädi rahule teenindusega. Küsimusele, kas Eesti teenindusasutuses riigikeelne suhtlus valmistab ületamatuid raskusi, vastati jaatavalt.

Keeleseaduse ja tarbijakaitseseaduse järgi tuleb kliendile tagada eestikeelne teave ja teenindamine. Teie näite puhul on tegemist ilmselge seaduserikkumisega. Kliendil on alati õigus nõuda eestikeelset teavet ja teenindamist. Kui seda ei tagata, tuleks pöörduda keeleameti poole, kes teeb sellekohase ettekirjutuse. Meil on hulk näiteid selle kohta, et pärast järelevalveasutuse sekkumist sai klient eestikeelse teabe, mida talle esialgu mingil põhjusel ei antud.

Ühes Tallinna vanalinna väikeses majutusasutuses ei osatud täisvõõrkeelse teeninduse pärast isegi mitte vabandust paluda ja nõuti asjasse mitte puutuvatelt inimeselt korduvate järelepärimistega selgitust, miks pöörduti kaebusega keeleameti poole. Lihtsalt ei teatud, et kaebuse esitaja ja grupile tubade küsija polnud üks ja sama inimene.

Jah, kahjuks on Tallinna majutusasutustes probleeme nii eestikeelse suulise suhtlemise kui ka avaliku teabega. Kui eespool mainisin renditöötajaid, siis just majutus- ja toitlustusasutustes on neid palju. Nad vahetuvad väga tihti ning ettekirjutuse tähtpäeva saabudes võib samal kohal olla juba uus keeleoskamatu töötaja. Paraku ei sätesta ükski seadus, et hotell või restoran ei tohi keeleoskamatut töötajat tööle võtta või kasutada keeleoskamatut renditöötajat. Keeleseadusest tuleb keeleametile kohustus arvestada nõutava keeleoskuse omandamiseks tehtava ettekirjutuse puhul aega, mis töötajal kulub eesti keele õppimiseks. Ametil ei ole õigust tööle võetud töötajat töölt vabastada.

Hiljuti oli mul probleem Eesti poest ostetud külmkapiga. Selleks tuli enne täita võõrkeelne ankeet. Mis keeles pidi vastama, selle kohta selgitavat märget ei märganud. Küll potsatas ilmavõrgu postkasti kiri. «Dear, K... We have received your claim information and your case number is 20... If you have any questions, please reply to this letter. Warranty Insurance Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn, Harjumaa.»

Võõrkeelse ankeediga ja vastusega – olgu siis kas või automaatvastusega – rikutakse keeleseaduse ja tarbijakaitseseaduse nõudeid. Kui keeleametile on esitatud sellekohane kaebus, on klient tavaliselt eestikeelse teabe saanud.

Võõrkeelse teabe puhul võib paraku olla tegemist nii müüja kui ka kliendi eksimusega. On juhtumeid, kus klient valis kaupleja veebilehel ekslikult ingliskeelse versiooni, kuigi eestikeelne oli samuti olemas. Ingliskeelse vormi täitmisel sai ta ingliskeelse vastuse.

Taksojuhtidest, kes ainsatki riigikeelset sõna ei tunne, pole vist enam mõtet kõnelda.

Tegelikult võiks neist kõnelda küll. 2016. aastal tühistas riigikogu ühistranspordiseaduse nõude, et taksoteenuse osutaja peab teenindajakaardi väljastajale (kohalik omavalitsus või ühistranspordikeskus) tõendama oma eesti keele oskust tasemel B1. Taksoteenust võivad pakkuda kõik, kes soovivad, sõltumata keeleoskusest.

Keeleamet saab aeg-ajalt ka kaebusi ebapiisava keeleoskusega taksojuhtide kohta. Kui meil õnnestub taksojuht tuvastada, teeme talle ettekirjutuse, kuid siingi kehtib nõue, et talle tuleb anda eesti keele õppimiseks piisavalt aega. Tegevusluba tühistada me ei saa.

Paraku on nn äpitaksode hulgas ka ebaseaduslikke juhte, kellel pole õigust taksoteenust osutada. Selliste juhtidega on raske midagi ette võtta.

Küsimus on sama ka toidukaupade koju toojate kohta.

Ilmselt on siin silmas peetud toidukullereid. Tegime 2019. aastal ettepaneku täiendada keelenõuete määrust ja lisada sinna ka kuller, kellele praegu ei ole keeleoskusnõuet kehtestatud.

Praegune olukord on omamoodi absurdne, kui volikogu liige peaks justkui suutma oma tööd teha eesti keeles, kuid eesti keelt ta oskama ei pea.

Ilmselt ei näe valitsus selleski probleemi, kui mõni kohaliku omavalitsuse volikogu ei kasuta igapäevaseks töökeeleks riigikeelt.

Ma ei oska kommenteerida, milline on valitsuse seisukoht, kuid oskan kommenteerida seda keeleameti seisukohalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

Senini on probleeme volikogu töökeelega nii Narvas kui ka Sillamäel. Narva on püüdnud seda erineval moel lahendada, sest paljud volikogu liikmed ei oska eesti keelt. Nii on venekeelsete volikoguliikmete juttu tõlkinud isegi volikogu esimees.

Võib tekkida küsimus, miks volikogu liikmed ei oska eesti keelt. Vastus on lihtne: nad ei pea oskama, sest ükski seadus ei nõua volikogu liikmelt eesti keele oskust.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi keeleoskusnõue tühistati 2001. aasta novembris. Üks argument oli toona, et valija on piisavalt teadlik ning valib volikogusse inimese, kes suudab eesti keeles töötada. Nii pandi keeleoskuse kontrolli kohustus justkui valijale, mis minu arvates pole õige.

Eelnevast nähtub, et keeleamet ei saa volikogu liikmelt nõuda eesti keele oskust. Küll oleme nõudnud seda, et võõrkeelsed esinemised ja sõnavõtud tuleb volikogu istungil tõlkida eesti keelde.

Kui ametile laekub sellekohane kaebus, külastame tavaliselt volikogu istungit ning teeme nähtu alusel volikogu esimehele oma ettepanekud. Olukord ei muutu aga märgatavalt paremaks enne, kui volikogu liikmed omandavad oma ametikohustuste täitmiseks vajaliku eesti keele oskuse. Praegune olukord on omamoodi absurdne, kui volikogu liige peaks justkui suutma oma tööd teha eesti keeles, kuid eesti keelt ta oskama ei pea.

Märksõnad
Tagasi üles