E, 30.01.2023

Marek Strandberg: tuumajaama läbinähtav ehitus

Marek Strandberg
, tehnoloogiatoimetaja
Marek Strandberg: tuumajaama läbinähtav ehitus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
Marek Strandberg.
Marek Strandberg. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees/

Tüli Toompea poliitperes on tekitanud hea suitsukatte. Selle varjust on tuumajaama tahtjad teinud järjekordse suhtekorraldusliku käigu.

Umbes aasta tagasi esitles valitsus ebatäpsustest ja vastuoludest kubisevat kliimaneutraalse Eesti kava. Juba selle maagilise sõna – kliimaneutraalsus – suhugi võtmine oli muidu põlevkivil lebanud ühiskonna valitsusjuhile omamoodi kangelastegu. Aga selles siingi meenutatud ebatäpsusterohkesse kavva oli end arusaamatul moel sisse pressinud ka pisike, vaid 20 MW võimsusega tuumajaamake, mis peaks valmima 2030. aastaks.

Tuumajaamast unistajad on saatnud Viru Nigula, ehk ka teistesse valdadesse, taotluse sobiva maaeralduse saamiseks, kus hakata Eesti esimest tuumajaama ehitama. Varustuskindluse tagamiseks on argument. Hüva.

Küsides sain toona teada, et tuumajaama sattumine valitsuse dokumenti, ilma et oleks asjakohast riigikogu otsust (elektrituruseadus nimelt nõuab sellise otsuse olemasolu, kui soovitakse rajada tuumajaama), tuleks võtta kui mõtteharjutust.

Selle mõtteharjutuse tähendus avaneb aga Fermi Energia taotluse tekstis, et saada endale maid jaama ehituses, kus viidatakse just üle aasta vanale kliimaneutraalse Eesti dokumendile – sinna ju tuumajaam sisse kirjutatud!

Märksõnad
Tagasi üles