N, 2.02.2023

Hebo Rahman: Poolas toimuv pole okei

Hebo Rahman
, arvamustoimetaja
Hebo Rahman: Poolas toimuv pole okei
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 28
Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Praegu Poolas naine olla küll ei tahaks. Samal ajal kui meil siin tordisöömise kõrvalt valitsuskriisikest peeti, võttis sealne põhiseaduskohus vastu otsuse, mis annab Poola valitsusele võimaluse üht Euroopa karmimat abordiseadust veelgi karmimaks muuta ning keelustada raseduse katkestamine ka loote tõsise väärarengu korral.

Kujutlege end naise olukorda, kes peab riikliku sunduse korras lõpuni kandma lapse, kes täiesti kindlalt sünnitusel või mõne aasta jooksul pärast seda (vahel kannatades, vahel lihtsalt vegeteerides) sureb. On inimesi, kes otsustavad sellise teekonna läbida, ja see on nende vaba valik. Aga sellist psüühilist ja füüsilist traumat riigi poolt oma inimestele peale sundida on lihtsalt äärmiselt jõhker.

Rääkimata veel sellest, et õigus oma keha üle otsustada on fundamentaalne inimõigus, mis ei vaja seesugust vääramatut põhjendust. Kui valitsus võtab abordi tegemise üle kontrolli, koheldakse naist kui alaväärset inimest, kes ei ole ise võimeline vastutama oma otsuste eest, nagu on öelnud äsjalahkunud USA ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburg.

See teema ja isegi Poola võib oma religioossuses tunduda kaugel, kuid siinkohal tasub meenutada lauset «noored naisinimesed ei olegi alati väga küpsed oma ihuvilja üle otsustama», mis eelmiste valimiste järel ühe EKRE (nüüdseks küll endise) liikme suust kõlas. Eestis on juba aastaid valmistatud ette pinnast, et meilgi ligipääsu abordile piirata, kui vaadata SAPTKi tegevust või EKRE üht eesmärki lõpetada abortide riiklik rahastus.

Kes teab, kui kaugele sellise tegevuse viljad viia võivad. Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise – sooje tundeid Poola valitsemisstiili vastu pole meie valitsuspartei kunagi varjanud. Ja näiteks ühena vähestest Euroopa riikidest ei mõistnud Eesti hukka vägivalda Poola LGBT+ kogukonna suhtes. See kõik on päev-päevalt aina lähemal.

Mind hämmastab kõige rohkem Euroopa ja ka Eesti suutmatus kuidagigi reageerida. Pealtnäha demokraatlikus ja inimõigusi austavas Euroopa Liidu riigis toimub järjepidevalt räige õiguste rikkumine ka muudel teemadel. Meie aga ainult naeratame Poola valitsusjuhtidega ühistel fotodel ja sõlmime uusi kaubanduslepinguid.

Poola naised on juba tänavatele tulnud. Oma solidaarsust nendega on võimalik üles näidata sel kolmapäeval Tallinnas ja reedel Tartus toimuvatel protestidel. Kellele aborditeema tundub ikka veel kauge, sel soovitan lugeda üht mõjusamat eesti nüüdiskirjanduse teost, Maarja Kangro «Klaaslast». Ja lihtsalt mõelda sellele, kui keeruline on vabal inimesel sellist otsust teha. Mida siis peavad tundma veel inimesed, kellel pole võimalustki valida.

Märksõnad
Tagasi üles