Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik

Toomas Vitsut. FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti põhiseadus tunnistab Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruumi lahutamatuks ja jagamatuks tervikuks. Mis saab siis, kui kõrgem riigivõimu kandja, rahvas, väljub administratiivsetest piiridest ning laiendab digitaalselt riigivõimu teostamist, kirjutab ettevõtja Toomas Vitsut (KE).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Erinevalt infoühiskonnaeelsest ajast ei pea Eesti enam näiteks Lätile sõda kuulutama, et suuremaks riigiks kasvada. Piisab sellest, kui riigi digitaalne ülesehitus ületab tema piire ning kasvatab riigi kasvõi Hiina müürini (või ka kaugemale). Tänu digiajastule, internetile ja infotehnoloogiale hakkab ka riigi ülesehitus muutuma. Eesti on olnud nende muutuste eestkõneleja, katsetaja ja uuenduste rakendaja. Need elu muutvad tendentsid on kasulikud just Eesti-suurusele riigile, sest võrdsustavad väikeriigi nutika tegutsemise korral territooriumilt ja rahvaarvult suuremate riikidega.

Riikide pikaajalised eesmärgid ning arengustrateegiad koonduvad peamiselt kahe omavahel läbi põimunud telje ümber: majandus ja julgeolek. Strateegilised sihid seonduvad riigi julgeoleku ja majandusega või sõjalise võimekuse suurendamise ning majanduslike huvide kaitsmisega.

Tulenevalt meie ajaloolisest kogemusest on oluline silmas pidada kõiki võimalusi, mis aitavad julgeolekut tagada, ja see ei hõlma ainult liikmesust NATOs. Riigi majandusega seotud eesmärke seades on mõistlik silmas pidada julgeolekut ning ka vastupidi. Kõikide avalikult deklareeritavate kliima-, rahvastiku-, vaesuse jne eesmärkide täitmine tuleb kõne alla alles pärast seda, kui majanduslikud ja julgeolekuhuvid on tagatud. Majandus ja julgeolek on nagu kaks paralleelset jooksvat rööbast, ilma milleta poleks raudteel kulgevat riigivedurit.

27.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto